Elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsetena

Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub kohalikule omavalitsusele oma täpsed elukohaandmed esitada kõigil neil, kelle andmed praegu on vaid omavalitsuse täpsusega (puudub küla või tänav, maja- või korterinumber).

Uuel aastal jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht praegu linna või valla täpsusega. „Soovitame kõigil, keda muudatus puudutab, esitada esimesel võimalusel oma täpsed elukohaandmed omavalitsusele. Andmete muutmist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest muidu võib jaanuaris tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine vms," ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Siseministeerium saatis aprillis kõikidele neile, kes sihtgruppi kuuluvad ja kelle meiliaadress on rahvastikuregistris olemas, ka kirjaliku teavituse e-kirja näol. Kordusteavitus on plaanis sügisel. Samas sihtgrupist ligi kolmandiku meiliaadresse rahvastikuregistris ei ole.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel. Täna kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, uuest aastast on see tähtaeg 14 päeva.

Ida-Viru maakonnas puudutab muudatus enam kui 4000 inimest. Üle Eesti aga praeguse seisuga enam kui 38 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti on välisriikide kodanikud. Tõenäoliselt on märkimisväärne osa neist tegelikult Eestist lahkunud. Nii korrastatakse rahvastikuregistri andmeid ja saavutatakse täpsem teadmine Eesti rahvastiku kohta. Eesti plaanib 2020. aastal toimuva rahvaloenduse esimest korda läbi viia registripõhiselt. Rahvastikuregister on üks olulisematest andmekogudest, kust saadakse andmed registripõhise loenduse läbiviimisel ja oluline on lähtuda võimalikult täpsetest andmetest.

Tegelike elukoha andmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile. Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada sealt teenuseid ja toetusi. Riigiasutused saadavad kutseid, näiteks vähi sõeluuringule, just rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil. Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ja kohalik omavalitsus saab talle selle eest pakkuda paremaid teenuseid, korras teid ja ilusat ümbruskonda, kooli- ja lasteaiakohti lastele.

 

Rahvastikuregistri toimingud

Elukoha registreerimist ning sünni- ja surmaakte on võimalik vormistada Iisaku vallamajas, Illuka ja Mäetaguse teenuskeskustes.

 

- Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd. Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud. Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele 30 päeva jooksul.

- Elukohatõendi / rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine

Kodanikuportaalis (eesti.ee) on võimalik igal kodanikul ise rahvastikuregistri teenuste päringuga välja võtta elukohatõend PDF-kujul. Tõendi leiab kodanukuportaalis vasakpoolsest menüüst „Rahvastikuregistri teenuste" alt valides „Päringud" ning „Elukohatõend PDF kujul".

- Sünni registreerimine

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui laps on sündinud Eestis või lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud. Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita.

Sünni registreerimiseks tuleb esitadasünni registreerimise avaldus; avaldaja (te) isikut tõendavad dokumendid; tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta. 

Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles (abielus olevad vanemad võivad esitada avalduse ka kodanikuportaali eesti.ee kaudu).

- Surma registreerimine

Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele/ maavalitsusele seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates.

Avaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutuses isiklikult kohale tulles. Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.

Surma registreerimise avalduse võib esitada: surnu abikaasa,sugulane, hõimlane, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseiametnik või muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Surma registreerimisel tuleb esitada: surma registreerimise avaldus, surnu isikut tõendav dokument, arstlik surmateatis, avaldaja isikut tõendav dokument.

  Avaldajal tuleb arvestada, et kui arstlikul surmateatisel on surnu kohta andmed puudulikud või loetamatud (nt puudub või on vale surmaaeg, surmakoht, isikukood, puuduvad või on loetamatud teatise koostaja andmed), mille tõttu isikut ei ole võimalik tuvastada, siis surmakannet ei tehta ja surmateatis tagastatakse avaldajale palvega pöörduda tagasi meditsiiniasutusse ja lasta dokument korrektselt vormistada.
 Sünni ning surma registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Sünni- või surmakande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.