Vaimse tervise kriisiabi

Avatud on uus hingehoiutelefon 116 123

9/16/20

Sotsiaalministeerium

Pressiteade
17. juuni 2020

Tänasest on avatud uus hingehoiutelefon 116 123

Täna kell 12.00 avatakse hingehoiutelefon 116 123, kuhu oodatakse helistama kõiki inimesi, sõltumata religioonist ja maailmavaatest, et saada tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks. Tugiliini kõnedele hakkavad vastama erialase hariduse ja töökogemusega hingehoidjad.

„Seoses COVID-19 puhanguga on ühiskonnas kasvanud ebastabiilsus, paljusid on vallanud töökaotuse tõttu lootusetus ja hirm tuleviku ees, piiratud on olnud suhtlusvõimalused mistõttu jäävad paljud inimesed oma probleemidega üksi," ütles sotsiaalministeeriumi peakaplan Ove Sander. „Lisaks on kriisiolukorras reaalseks ohuks surmaga lõppev haigus, mis tekitab surmahirmu ja eksistentsiaalseid küsimusi. Kõik see suurendab enesetappude riski, tekitab ärevushäireid ja erinevaid psühholoogilisi probleeme."

Sanderi sõnul on 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas kõigile kodanikele ilma eelneva registreerimise nõudeta kättesaadava ja tasuta hingehoiutelefoni loomine oluline ning vajalik abi inimeste turvatunde loomisel ja pingete maandamisel. Samuti on hingehoiutelefon ennetav tugi erinevate kriisisituatsioonis tekkivate probleemide maandamisel.

Telefoniliinil tööle hakkavad hingehoidjad omavad erialast haridust ning töökogemust hingehoidjatena ja ka telefoninõustajatena. Lisaks teoloogilisele haridusele on hingehoidja saanud ettevalmistuse, et aidata haigeid, kriisis ja psüühiliste probleemidega hädas olevaid või surevaid inimesi ning hingehoidja töö on lähedane kliinilisele psühholoogile, hõlmates sellest erinevalt ka inimese eksistentsiaalseid ja usulisi vajadusi.

Hingehoiutelefon on alustanud koostööd Häirekeskusega. Nii Häirekeskuse hädaabinumbrilt 112 kui ka riigiinfo telefonilt 1247 saab hingeabi ja emotsionaalset tuge vajav inimene ühenduse ka hingehoidjaga.

„Häirekeskuse jaoks on oluline, et saame maksimaalselt aidata ka neid inimesi, kes vajavad vaimset tuge. Pikaajaline pingeseisund võib olla laastava mõjuga vaimsele tervisele ja koostöös hingehoiu telefoniga saab Häirekeskus aidata paremini ja kiiremini neid inimesi, kes on vaimselt keerulises olukorras," rääkis Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Hingehoiutelefoni teenus on helistajale tasuta ning kättesaadav kõigile inimestele 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Telefonilt saab abi eesti, vajadusel ka vene ja inglise keeles.

 

Lisainfo:

Silvia Peets

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

+372 626 9751 / + 372 5341 6977

press@sm.ee / silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

 

Tugiliin 6606 077 julgustab võtma vastutust

5/22/20

Sotsiaalkindlustusamet

PRESSITEADE       

22. mai 2020

Tugiliin 6606 077 julgustab võtma vastutust oma vägivaldse käitumise eest

Sellest nädalast on avatud telefoniliin 6606 077 meestele ja naistele, kes soovivad loobuda vägivallast oma suhtes ja muuta oma käitumist turvalisemaks. Numbrile oodatakse helistama ka lähedasi, kes soovivad vägivallast loobujat toetada. Tugiliinil hakkab kõnesid vastu võtma Tõnis Palgi, kes on aastaid toetanud sõltuvus- ja vägivalla probleemidega inimesi. 

„Selleks, et vägivallatseja saaks ise oma käitumist muuta, on tal vaja jõuda punkti, kus ta hakkab mõistma oma käitumisega tekitatud kahjusid. Edasi liikumiseks vajab ta teadlikkust oma väärtustest, arendada lugupidavaid hoiakuid teda ümbritsevate inimeste suhtes ning oskusi suhtes toimimiseks, konfliktide lahendamiseks rahumeelselt ning hinnanguvaba tuge," leiab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna tugiliini koordinaator Tõnis Palgi.

Palgi liitus sotsiaalkindlustusametiga selle aasta märtsis eesmärgiga luua esmase nõustamise võimalus nendele meestele ja naistele, kes on mures oma vägivaldse käitumise pärast.

Uue tugiliini tugevus on individuaalne lähenemine igale helistajale. Pöörduja saab esmalt oma loo ära rääkida ning seejärel tuge ja nõu järgnevateks sammudeks. Mõnel juhul on probleemiks sõltuvushäire. Teisel juhul võib sobiv samm olla vägivallatsejatele mõeldud tugigrupiga liitumine. Kolmandal juhul võib sobivam olla individuaalne pöördumine psühholoogi poole. Koos tugiliini nõustajaga leitakse igale pöördujale sobiv teekond vägivallavaba tuleviku poole.

"Meie nõustamise nurgakiviks on seisukoht, et vägivaldne käitumine on lubamatu ning see on võimalik asendada austava suhtlusega. Tihtipeale näevad vägivallatsejad seda ka ise ja otsivad lahendusi, kuidas luua turvatunnet ja rahu oma peres. Samas võib olla teekond vägivallast turvalise käitumise juurde keeruline ja muutuste elluviimiseks vajab inimene järjekindlust ja tuge. Seetõttu pakumegi võimalust esimese sammuna helistada ja arutada oma olukorda," sõnas Palgi. 

Uuringud näitavad, et pakkudes vägivallatsejale ärakuulamist, võimalust võtta vastutus oma teo eest ning vajalikke teadmisi ja oskusi vägivallavabaks käitumiseks, väheneb tõenäosus vägivalla kordumiseks. Esimeseks sammuks vägivallavabaks käitumiseks on juhtunu tunnistamine ja vastutuse võtmine oma käitumise eest. Lisaks vägivalla vähendamisele aitab oma käitumise mõistmine parandada enda ning oma lähedaste vaimset tervist ja omavahelisi suhteid.

Vägivallast loobumise tugiliin 6606 077 on avatud esmaspäevast reedeni, kella 10-16ni, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Fotod: Tõnis Palgi, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna koordinaator; vägivallast loobumise tugiliini number

Lisainfo:

Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, kaili.uusmaa@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5087370

Tõnis Palgi, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna koordinaator, tonis.palgi@sotsiaalkindlustusamet.ee, 53070243

Nõustamine

Ohvriabi kriisitelefoni töötajad pakuvad ööpäevaringset kriisinõustamist kõikidele ohvriks langenud inimestele ja nende lähedastele. Lisaks pakutakse tuge ja nõu ka spetsialistidele, kes soovivad teavitada kellegi teise ohvriks langemisest. Ööpäevaringset nõustamist pakutakse ka veebi teel aadressil www.palunabi.ee (alusta vestlust). Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles ning ohvriabi kriisitelefonile pöördumine on helistajale tasuta. Telefonile helistades on võimalik jääda anonüümseks.

Vaata ka: www.palunabi.ee/kriisitelefon-116006 ja www.facebook.com/palunabi/

Piirkonna ohvriabitöötaja:

Mari-Liis Org, 524 6758, e-post: Mari-Liis.Org@sotsiaalkindlustusamet.ee                            

Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, Jõhvi)

 

IDA-VIRUMAA LASTE JA NOORUKITE VAIMSE TERVISE KESKUS

Vaimse tervise kabineti meeskond on abiks nõustamisel kui on tegemist kriisi, stressi või muude raskustega, mis igaühel võivad elus ette tulla. Loe täpsemalt siit

 

LASTEABI

infotelefon 116 111 

www.lasteabi.ee

Videoklipp

Facebookilehekülg: www.facebook.com/lasteabi

 

IDA-VIRU NÕUSTAMISKESKUS

www.corrigo.ee

VAJALIKUD TELEFONID:

112 Härirekeskus

1220 PEREARSTI NÕUANNE (24 t)

1599 LASTEHAIGLA "Lastearst kuuleb" (24t)

126 (eesti keeles) USALDUSTELEFON. OHVRIABI. Vältimatu psühholoogiline abi iga päev 17.00-03.00.

127 (vene keeles) USALDUSTELEFON. OHVRIABI. Vältimatu psühholoogiline abi. iga päev 19.00-23.00

6466666 NOORTE NÕUANDE TELEFON

8002008 RASEDUSKRIISI NÕUSTAMISE TELEFON NAISTELE 

116 006 OHVRIABI KRIISITELEFON 

16363 HAIGEKASSA INFO

16106 SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI JA PENSIONIAMETI INFO

3311133 IDA-VIRU KESKHAIGLA REGISTRATUUR http://registratuur.ivkh.ee

6551666 Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse tugiteenuste infotelefon (alates 01.03.2018).

Tööajad:  E, T, N, R kell 10-17 ja K kell 14-21

Nõustamist on võimalik saada ka e-posti teel: asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee

***

Häirenuputeenus 

Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga info@medi.ee ja kodulehel www.medi.ee. Vajadusel suheldaks linna või valla sotsiaalosakonnaga, et koostöös omavalitsusega vajalikud abivahendid kättesaadavaks teha. Turvatunne ja hingerahu ei ole privileeg, vaid inimõigus - igaüks tundku end kodus kindlalt ja saagu kauem iseseisvalt elada. 

Medi häirenuputeenus | tel 661 8181 | info@medi.ee | www.medi.ee | www.häirenupp.ee

***

Sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad saavad lisapuhkepäevi

Alates 1. juulist on tööl käivatel sügava puudega täisealise inimese hooldajatel võimalik kasutada oma tööandja juurest kalendriaastas kuni viis tööpäeva lisapuhkust.

Lisapuhkepäevi saab oma tööandjalt küsida töötaja, kes hooldab oma sügava puudega lähedast. Sügava puudega inimese lähedane on tema õde, vend, poolõde, poolvend, ema, isa, vanem või vanavanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostjad või kohaliku omavalitsuse määratud ametlikud hooldajad.

Hoolduspuhkust on võimalik võtta kõik viis tööpäeva korraga või ka päevade kaupa ja seda saab kasutada kalendriaasta jooksul.

Hoolduspuhkuse kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja selle kohta avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks:

kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta;

väljavõte nt rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja.

Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.

Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele#Tasustatud%20hoolduspuhkus. Tööandjatele puhkustasu hüvitamise korra kohta saab infot samuti ameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga#Tasustatud%20hoolduspuhkus.

„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine Alutaguse vallas“ 2018-2020.a.

2018.aastal osales Alutaguse vald projektis „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" esimeses voorus, mida rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine." Toetuse suuruse ja kohanduste arvu aluseks oli puudega inimeste arv kohalikus omavalitsuses taotlusvooru väljakuulutamise aasta 1. jaanuari seisuga 867 puudega isikut.

Vastavalt sotsiaalkaitseministri 26.veebruari 2018.a. määrusele nr 4 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" oli Alutaguse vallale määratud kohanduste arvuks 10 kohta.

Esimeses taotlusvoorus osales kolm töövõimelises eas sügava-ja raske puudega isikut. Projekti raames toetati ja kohandati Alutaguse valla kolme sügava-ja raske puudega isikut eluruumi kohandamisel, kellel oli puudest tingituna raskusi eluruumis liikumisega ja endaga hügieenitoimingute teostamise toimetulemisega.

Projekti raames kohandati kolmele töövõimelises eas puudega inimesele eluruume vastavaks nende vajadustele, mis andis hea võimaluse oma elukvaliteeti  ja iseseisvust parandada.

2019.aastal osaleb Alutaguse vald projekti teises voorus, millega taotleme toetust veel seitsmele töövõimelises eas raske- ja sügava puudega isiku kodu kohandamiseks.

„Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamise" projekt on puuetega inimestele väga  vajalik ja tänuväärne, seda nii liikuvusega seotud toimingute teostamiseks kui ka  hügieeni-ja igapäevaelu toimingutega hakkamasaamisel.

 

Pildiotsingu euroopa regionaalarengu fondi logo tulemus