Ülevaade sireenivõrgustiku ja ohuteavituse terviksüsteemi arengutest

 

Ülevaade sireenivõrgustiku ja ohuteavituse terviksüsteemi arengutest

Viivitamatu ohuteavituse ehk EE-ALARMi süsteem puudutab iga Eesti inimese kõrval otseselt ka kohalikke omavalitsusi. Süsteemi oluline komponent on mitme omavalitsuse territooriumil asuv sireenivõrgustik. 

Pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas asus Eesti üles ehitama elanike ühe viivitamatu teavituse meetmena kaasaegset ohusireenide võrgustikku. Sireenide arendusprojekti eestvedaja on Päästeamet ning tehniline teostaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).

Riik plaanis selle aasta alguseks katta sireenidega 22 Eesti asulat. Tänaseks on arendusprojekti esimese etapi eesmärk täidetud – 22 asulat ja seeläbi ka ca 65% rahvastikust on sireenidega kaetud. Aprilli seisuga on Eestis paigaldatud 120 sireeniposti ning see arv kasvab ka selle aasta jooksul. Hetkel on riigis paar asukohta, kus üksikute sireenipostide paigaldamine algselt planeeritud asukohta on viibinud nõusoleku saamise või lubade menetluse tõttu. Nende asukohtadega töö endiselt jätkub.

Sireenivõrgustik on vastavalt projektiplaanile paigaldatud ning kasutusvalmis järgmistes kohtades:

Haapsalu

Jõgeva

Jõhvi

Keila

Kohtla-Järve ja Ahtme

Kuressaare

Kärdla

Maardu

Narva

Paide

Paldiski

Pärnu
Põlva
Rakvere
Rapla
Sillamäe
Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad
Tapa
Tartu
Valga
Viljandi
Võru

Sireenide asukoha valik tugineb vajadushinnangutele ning katvusarvutustele. Arvesse võetud parameetrid on muu hulgas rahvastiku asustustihedus ning piirkonniti ka strateegiliste objektide olemasolu. Tuleb arvestada, et analüüside ja vajaduste tulemusena võivad sireenide asukohad muutuda.
Sireenipostid on mitmel juhul avalikus ruumis kõikidele nähtavad.

Ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM

Sireenid on üks osa riigi ohuteavituse terviksüsteemist EE-ALARM, mille teised olulised ja hetkel juba toimivad elemendid on ohualapõhine SMS, mobiilirakendused "Eesti.ee" ja "OLE VALMIS!", ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel, teavitused err.ee portaalis ning uudisteäpis ja RDS-tekst Vikerraadio kanalil.

EE-ALARM ohuteavituse kanalid käivituvad kriisis nii detailsema lisainfo tagamiseks kui ka ohuteavituse korrektsuse kontrollimise võimaldamiseks koos infokanalitega nagu kriis.ee ja riigiinfo telefon 1247. Sireenide käivitamine on reserveeritud äärmuslikesse olukordadesse nagu suurõnnetused kemikaalidega või sõjaline rünnak. Ohuteavituse edastamise ja sireenide käivitamise õigust omavad praegusel hetkel piiratud ring valitsusasutusi, sealhulgas Päästeamet, PPA, Riigikantselei ja Kaitsevägi.

Eelkõige on sireenide eesmärk anda (tiheasustusalal) väljas tänavatel viibijatele märku, et tuleb koheselt varjuda ning käitumisjuhised saadetakse inimestele ka teiste EE-ALARMi osade, samuti meedia ja sotsiaalmeedia kaudu.

Lähituleviku teemad

Käesoleva aasta tööplaanis on püstitatud sireenide toimepidevuse edasiarendused ja akustilised mõõtmised. Väikeses mahus lisandub uusi asukohti aasta teises pooles. Järgnevate aastate arendused sõltuvad riigi eelarveotsustest. Menetluses on ka seadusemuudatused (hädaolukorra, elektroonilise side ning atmosfääriõhu kaitse seadused), mis muu hulgas täpsustavad sireenide kasutamiseks ja arendamiseks vajaliku õigusruumi.

Kaitsevägi viib 2025. aasta maikuus kogu Eesti territooriumil läbi suurõppuse SIIL, mille raames plaanitakse kasutada 14. mail kõiki olemasolevaid ohuteavituse tehnilisi lahendusi ning elemente, mida pole veel kordagi samaaegselt üleriigiliselt kasutatud. Õppus on võimalus testida nii Kaitseväe staabiprotseduure kui ka anda vastavat kogemust päästeametile. Samuti on väga oluline anda Eesti elanikele arusaamine ohuteavituse ulatusest ning toimimisest päriselus. Õppusele eelneb üleriigiline teavituskampaania, mis keskendub ka küsimusele, mis kanalite kaudu edastab riik ohu korral infot ning mis on esmased käitumisjuhised.