Uudised ja teated

Südamekuu keskmes on tänavu noorte meeste tervis

Tervisekassa

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus

Südamekuu keskmes on tänavu noorte meeste tervis

Statistika järgi haigestuvad südame-veresoonkonna haigustesse aina nooremas eas mehed. Südamehädade põhjusi on erinevaid, kuid mitmed neist on seotud elustiiliga ja seega ennetatavad. Tänavu aprillis toimuv südamekuu keskendub eelkõige noorte meeste südametervise hoidmisele.

Jätkuvalt on nii meeste kui ka naiste peamiseks surmapõhjuseks Eestis südame-veresoonkonna haigused, kuid mehed haigestuvad keskmiselt kümmekond aastat varem kui naised. Samuti on mehed suurema tõenäosusega ülekaalulised ja rasvunud, suitsetavad ja tarbivad alkoholi rohkem ning elavad vähem kui naised.

2023. aastal tasus Tervisekassa kardiovaskulaarhaiguste ravi eest 248 miljonit eurot. „Tervisekassa raviarveid ja retsepte analüüsides selgus, et juba igal neljandal alla 40-aastasel mehel on esinenud kardiovaskulaarseid ehk südame ja veresoonkonnaga seonduvaid kaebusi. Kogu rahvastikust on ravisaajate hulgas mehi vähem, kuid ravikulu meeste ja naiste vahel jaotub võrdselt. Üks põhjus on see, et mehed pöörduvad arsti poole alles siis, kui terviseprobleemid juba tõsisemad, mistõttu on ka nende ravikulud suuremad," selgitas Tervisekassa terve täiskasvanu teenusejuht Isabel Paul.

Enam kui pooled kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest on ülekaalulised või rasvunud ning meestest koguni 60 protsenti. Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on tööealise Eesti mehe peamiseks mureks just liigsest kehakaalust põhjustatud terviseprobleemid, näiteks kõrge vererõhk ja kolesterool, samuti veresuhkru tase, mis on südame-veresoonkonna haiguste peamised riskitegurid. Kuid oma südame heaks saab igaüks ise palju ära teha. „Rohkem kui pooled südame-veresoonkonna haigustest on ennetatavad elustiili muutusega. Tervislikuma elustiili aluseks on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ning stressitaseme langetamine," ütles Viigimaa ning lisas, et terviseteadlikkust on oluline kujundada juba lapseeas ning sellele aitavad kaasa eeskätt lapsevanemad, aga ka vanavanemad ja õpetajad, kes saavad omalt poolt innustada lapsi vähendama ekraaniaega ning liikuma rohkem õues, olles ise seejuures parimaks eeskujuks. 

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märkis, et regulaarne liikumine on üks kättesaadavamaid ja kindlamaid viise tervena elatud aastate juurde saamiseks. „Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise hoidmiseks nädalas vähemalt 150-300 minutit mõõduka või 75-150 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust," toonitas Tomson ning lisas, et ühes laiaulatuslikus uuringus, kus jälgiti üle 100 000 täiskasvanu terviseandmeid 30 aasta vältel, ilmnes, et juba WHO soovitatud miinimummääral mõõdukas kuni intensiivne füüsiline aktiivsus vähendas suremusriski kuni 21%. Inimestel, kes ületasid soovitusi kahe kuni nelja korra võrra, langes surmarisk koguni kuni 31%.

Südamekuu raames kutsuvad Tervisekassa, SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus ja telesaade „Mehed, hakkame elama!" kõiki mehi pühapäeval, 14. aprillil kell 11.00 Pikakari randa ühele mehisele matkale. Matka veab saatejuht Kaidor Kahar. Rohkem infot matka kohta leiab Mehed, hakkame elama! Facebooki lehelt.

Eestis peetakse südamekuud iga aasta aprillis ning see on välja kasvanud 1993. aastast toimunud südamenädalast.

Vaata lisaks liigun.ee lehel.

 

Lisainformatsioon:

Ave Jüriöö (Tervisekassa)

ave.jurioo@tervisekassa.ee

Tel 5811 6688

 

Maia Burlaka (SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus)

maia@liigume.ee

Tel 522 5400