Vallas tegutsevad mitmed kaevandamisega tegelevad firmad, näiteks Enefit Power (Estonia kaevandus), OÜ VKG Kaevandused (Ojamaa kaevandus), AS Tootsi Turvas ja AS Silbet.

Piirkonnas on oluline ka põllumajandus, metsa- ja puidutööstus. Endise Alajõe valla piirkonnas on suurimateks tööandjateks kalanduse valdkonnas tegutsevad Peipus OÜ ja Peipus Fish OÜ.

Ettevõtluse seisukohast on oluline sadamate arendamine, mis on kavas Vasknarvas ja Alajõel.

Ettevõtluse ja turismi arenguid piirkonnas toetab Peipsi-Alutaguse Koostöökoda (PAK5).

PAKi põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele. PAK toetab läbi Leader-meetme kohalikul ressursil baseeruva ettevõtluse arendamist, kogukondade aktiviseerimist ning koostööd.

Alutaguse vald kuulub ka MTÜsse Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, mille põhieesmärk on Peipsi kalanduspiirkonna säästev arendamine. Ühingu tegevus hõlmab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Vooremaa järvede (9 järve) ja osaliselt Suur-Emajõe äärseid rannaalasid. Peipsi kalanduspiirkonna tegevusgrupi tegevuspiirkond on Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal.

 

Alutaguse valla üldplaneering

Üldplaneeringuga määratleti Alutaguse valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad ning seati üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringu eesmärk on Alutaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringuga on tagatud Alutaguse valla väärtuste säilimine, kuid samas on võimaldatud väärtuste otstarbekas kasutamine ja vastutustundlik arendamine.

Üldplaneeringuga on määratud maa-aladele juhtotstarve, mis annab edaspidise maakasutuse põhisuuna. Üldplaneeringuga on määratud kompaktse asustusega alad maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses, kus on lähtutud alade tihendamisest, sealjuures olemasolevate elamumaade vahelistele aladele täiendavate elamumaade reserveerimisest. Hajaasustuses asuvaid põllumajandus- ja metsamaid üldjuhul ei hoonestata. Väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikul eesmärgil kasutuses. Asukohast ja ala iseloomust tulenevalt on soositud teenindus- ja puhkemajanduslik ettevõtlus. Oluline on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutusele võtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmismaadena tuleb võtta eelkõige kasutusele olemasolevad tootmisterritooriumid. Üldplaneering toetab väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele.

Üldplaneeringuga on suurendatud Peipsi järve ehituskeeluvööndit Peipsi järve äärsete kompaktse asustusega alade piires kuni olemasoleva ehitusjooneni ning nähtud ette avalikud juurdepääsuvõimalused Peipsi järve ja Narva jõe kallasradadele.

Üldplaneeringuga saab täpsemalt tutvuda SIIN

 

Alutaguse valla arengukava

Ettevõtluse arendamise eesmärk on soodustada uute ettevõtete tulekut piirkonda.

Valdkonna peamisteks arendustegevusteks on:

• taristu ja tugiinfrastruktuuri rajamine;

• uute erasektori arenduste toetamine läbi planeeringute ja koostöö;

• koostööettevõtluskeskkonna arendamisel (näit Peipsi-Alutaguse Koostöökoja ja

Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kojaga piirkonna jne);

• kasutuseta vallavara võõrandamine või kasutusele andmine ettevõtluse arendamiseks;

• koostöös ettevõtjatega lagunenud hoonete lammutamine;

• panustada piirkonna turvalisuse arendamisse.

 

Peamised ettevõtlusvaldkonna väljakutsed on järgmised:

• valla ettevõtete peamiseks tegevusalaks on põllumajandus, metsandus ja kalandus,

järgnevad kaubandus, ehitus, veondus ja laondus, teenindust ja tootmist on vähe;

• vallas puuduvad kaevandusettevõtete kõrval suuremad tööandjad ning seeläbi ka

kohapealsed töökohad, võtmetähtsusega on mikroettevõtete areng ning nende

konkurentsivõime;

• koostöös ettevõtjatega lagunenud hoonete korrastamine;

• hea taristu olemasolu (vesi, kanalisatsioon, teed);

• transpordi planeerimine koostöös ettevõtjatega tööliste sõiduks tööle;

• panustamine piirkonna turvalisuse tagamisse.