Endise Mäetaguse valla aukodanikud aastatel 2002-2017

 

2017 VELJO KINGSEP

Veljo Kingsep on sündinud ning kasvanud Mäetaguse vallas ning kogu tööelu pühendunud valla arengule. Toetab valla kultuuri- ja sporditegevust ning osaleb ise aktiivselt paljudel üritustel. Oma töös on põhimõttekindel, tähelepanelik ning abivalmis inimeste soovide suhtes.  Veljo Kingsep on rahva poolt valitud 25 aasta jooksul nii vallavanemaks kui volikogu esimeheks.

 

2016 TIIU SEPP

Tiiu Sepp on Mäetaguse koolis 50 aastat töötanud pedagoog (õpetaja, õppealajuhataja).
Oma ainet on ta andnud nii, et õpilastel pole olnud raskusi mujal õpinguid jätkata. Ka aastaid hiljem peavad vilistlased õpetaja Tiiust lugu. Ta on energiat andev kolleeg, kes alati lööb kaasa kooli üritustel. Õppealajuhatajana on ta mõistev, abistav ja õpetajaid toetav.

 

2015 HIRVO SURVA

Hirvo Surva isatalu asub Mäetagusel, Rajamäel, kus üheks väärtuseks on läbi
aastate olnud muusikaline mõtlemisviis. Survade peres on muusika alati tähtis olnud.
Hirvo Surva on Rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent, Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud, Eesti MeestelauluSeltsi poistekoori Kalev dirigent ja mitme laulupeo dirigent. 2014. aastal juhtis Hirvo Surva üldlaulupidu „Aja puudutus". 

 

2014 EINAR JUUSE

Einar Juuse tuli Mäetagusele peale keskkooli lõpetamist. Pere on väga kokkuhoidev ja üksmeelne, üles on kasvatatud 5 last. Einar Juuse on olnud pikka aega Pagari külaelu eestvedaja, organiseerinud külaüritusi ning propageerinud isamaalist kasvatust. Ta on traditsiooniks saanud „Pagari lahingu" ellukutsuja, organiseerija ja läbiviija ning on aktiivne kaitseliitlane alates 1993.aastast.

 

2013 ENN KAUP

Enn Kaup on sündinud Võrnu külas, õppis Mäetaguse 7. klassilises koolis, Kohtla-Järve 5. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis. Enn Kaup on Eesti astrofüüsik, bioloogiateaduste kandidaat, Antarktika järvede ökoloogia uurija, mitmekordne Antarktika- ekspeditsioonist osavõtja. On uurinud Antarktise järvi 8 ekspeditsiooni kestel. Enda kohta on ta öelnud, et töö ja rännuhimu on viinud ekspeditsioonidele ja konverentsidele kõigile mandritele, kus on kogunud palju huvitavat, kuid midagi väärtuslikumat Tamme talust ei ole, kus viimastel aegadel vibib üha rohkem.
Mäetaguse mõisapäeval on eksponeeritud Enn Kaup´i fotonäitust.

 

2012 JAAN SURVA

Jaan Surva on sündinud Väike- Pungerjal, Puusepa talus. Põhihariduse omandas Mäetaguse koolis, seejärel õppis mäeinseneriks Kohtla-Järvel ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. Töötas 45 aastat Eesti Põlevkivis põlevkivi kaevandamise valdkonnas, kust ta pärast 2000. aastal kaevanduse sulgemist siirdus Sompa kaevanduse direktori kohalt Rajakülla Rajamäe talu arendama.

Mäetaguse Vallavolikogu on Jaan Surva juhtinud aastatel 1993-1996 ja 1999-2005. Ta hindab ajalugu ja kultuuriväärtusi; on ise sportlik ja toetab igati spordi arendamist koduvallas. Eriti kohusetundlikult suhtub ta talvel suusaradade korrashoidu, et koolilastel ja vallaelanikel oleks võimalus sportlikuks ajaveetmiseks.

Jaan Surva on Atsalama koori tegevuse taaselustaja ja asutajaliige kus laulab ka ise tänaseni, lisaks laulmisele hoiab korras koori kroonikat. Jaan Survat teavad ja tunnevad kõik kui abivalmist ja kohusetundlikku meest, kes tunneb muret oma koduvalla arengu ja käekäigu eest.

 

2011 EMMI OSULA

Emmi Osula on sündinud Võrumaal Urvaste vallas. Peale Väimela Põllumajanduskooli lõpetamist ausus elama ja tööle Virumaale, Iisakusse. Mõne aasta pärast tuli ta tööle agronoomiks Mäetagusele ning hiljem töötas Mäetaguse meiereis piima vastuvõtjana. Töö kõrvalt omandas ta Õisu Sovhoostehnikumis ka selleks vajaliku piimatehnoloogi eriala. Tema töökohustuste hulka liideti ka mesiniku kohustused. Nii tuli töö kõrvalt tundma õppida ka see valdkond.

Emmi Osulat iseloomustab pikaajaline kohusetundlik töö Mäetaguse vallas alates 1950 aastast kuni Mäetaguse sovhoosi likvideerimiseni, aktiivne tegelemine ja kaasalöömine valla taidlusringides: pikaaegne trummimängija Mäetaguse puhkpilliorkestris, laulmine Mäetaguse segakooris ja naisteklubis Sügislilled, kus Emmi lööb kaasa tänini, armastus tegelda huvitegevustega: aktiivne osalemine Eesti aiandus-mesindusseltsi tegemistes ja tänini tegelda oma lemmikutega - mesilastega.

Samaväärne huvi on Emmil tegelda käsitööga, kududa midagi meelepärast või heegeldada kübaraid. Tema kudumid on väljas olnud mitmetel käsitöönäitustel. Huvi tegelda spordiga: aastaid on Emmi kaitsnud valla au male-ja kabevõistlustel.

Käesoleval aastal esindas ta valda Eestimaa valdade talimängude finaalturniiri kabes, kus vald saavutas väikeste valdade hulgas üldkokkuvõttes esikoha. Igapäevaselt keha ja vaimu virgeks hoidmiseks Emmi võimleb, suusatab ja lumeta ajal kõnnib. Tema tervislik eluviis on eeskujuks teistele vallaelanikele. Oma aktiivse eluhoiakuga on ta olnud heakorrakomisjoni eestvedaja ja külanõukogu rahvasaadik

 

2010 OLIIVIA SAAR

Oliivia Saar on ise öelnud, et kodupaigaga seovad mind mu esimene kool, nüüdne uhke mõisahoone, kohalik kultuurisündmuste süda ning mu esivanemate puhkepaik kalmistul. Mäetaguse on tõeline ja ehtne kodu, sest kõik hilisemad paigad, kus olen elanud, on olnud elamiskohad. Kodutunne, mis Mäetaguselt on jäänud, on tõeliselt ehtne ja loomulik, sest lapseeas ongi kõik ehtne ja loomulik (vt „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt").

Tema loomingut on inspireerinud kodukoht Mäetaguse, seda tabavad lugejad- äratundmisrõõm, tuttavad kohad terendavad luuleridade vahel. Koostöös Mäetaguse vallaga on välja antud 2007.a Virve Osila ja Oliivia Saare looming- luule ja mõtisklused ning nende tekstidele loodud laulude CD plaat „Tee üle mäe", millega tähistati luuletajate juubelisünnipäevi.

Oliivia Saar on oma loominguga teinud kuulsaks Mäetaguse valla ja küla (Nt „Humalapuu", „Kanarbikukartus"), tuntus ulatub valla piiridest väljapoole ja tema tehtu on nii oluline, et see ei kao ka aastate pärast.

 

2009 HELGA PORRI

Helga Porri on sündinud Vaivara vallas, hiljem asus elama Mäetaguse valda. Hariduse omandas Mäetaguse koolis ja Iisaku Keskkoolis. Elukutselt raamatupidaja. Kolhoosiajal töötas raamatupidajana. Vallas tuntakse teda külanõukogu sekretärina ja esimehena. Taasiseseisvunud Eestis sai Helgast esimene Mäetaguse valla sekretär. Kuigi Helga peab pensionipõlve on tal tegemist küllaga. Iga nädal ruttab ta Atsalama segakoori proovile, laulma ansamblisse „Sügislilled" ning kokku saama „Elulõnga" kaaslastega. Helga on alati sõbralik, hea huumorimeelega ja abivalmis.

 

2008 ELLE SOOLEP

Elle Soolep on töötanud Mäetaguse Põhikoolis matemaatikaõpetajana alates 1964. aastast. On keeruline üle lugeda kui palju Mäetaguse valla inimesi on oma algteadmised matemaatikas saanud õpetaja Soolepilt. Elle Soolepit hinnatakse väga kõrgelt, teda iseloomustatakse kui ranget, kuid arusaajat pedagoogi. Tema antud teadmised on andnud paljudele tugeva põhja matemaatikas.  

 

2007 HELGA SURVA

Mäetaguse vallas ei ole inimest, kes ei tunneks Helga Survat. Tema järjekindel ja väga suur töö koorijuhi ja õpetajana on jätnud loendamatuid jälgi meie kultuuriellu. Helga Surva juhendamisel on üles kasvanud ja laulnud mitu põlvkonda lauluinimesi. Ta on tuntud ka terves maakonnas ning üle Eesti muusikaringkondades.

Helga Survat võib iseloomustada kui väga taktitundelist, kohusetundlikku ja järjekindlat inimest. Need omadused on taganud ka Atsalama Segakoori koospüsimise ja suhteliselt eduka tegutsemise. Koor on osalenud laulupäevadel ja kontserditel maakonnas ning vabariigis. Kogu oma äärmiselt aktiivse ja tulemusliku koorijuhi ja pedagoogi töö kõrvalt on Helga üles kasvatanud väga tublid pojad. Helga Surva käe alt on üles kasvanud ja muusikapisiku saanud paljud lapsed Mäetaguse vallast ja maakonnast. 

 

2006 TIIT SAARE

Tiit Saare on sündinud Mäetaguse vallas, Uhe külas. Põhihariduse omandas Pagari 8. klassilises koolis. Suur huvi koduloo ning ajaloo vastu tärkas juba põhikooli päevil. Tartu Ülikooli lõpetas 1991.a. ajaloo erialal. Oma suure teadmistepagasiga on ta jätnud jälje valla ellu. Tema koostatud on Mäetaguse valla lipu ja vapi kavandid koos kirjelduste ja seletustega. 1995.a. hakkas tema eestvedamisel ilmuma valla ajaleht „Mäetaguse Elu" olles ajalehe toimetajaks.

Tiit Saare osaleb valla mälumängurite võistkonnas. Tiit Saarelt on ilmunud järgmised raamatud:
„Uhe küla ajaloo uurimus"
„Lipud enne ja nüüd" 1998.a.
„Eesti lipp, Eesti vapp" 2005.a.
Sümboolikaleksikon" 2001.a.
„Alutaguse läänimeeste ja mõisnike vapid" - uurimus raamatus „Jõhvi Mihkli kirik- teekond Euroopasse".

Ajakirjas Horisont ilmus tema sulest sari maailma riikide lippudest ja vappidest.
2002.a. Akadeemias on avaldatud ajalookriitiline artikkel eesti riigivapi kujunemisest. Nende põhjalike uurimuste kõrval ei ole unustatud ka Pagari kooli ajaloo uurimust.  Aastatel 1994-2000 töötas Tiit Saare Mäetaguse Põhikoolis direktorina, 1996-1999 oli vallavolikogu esimees.
 

2006 JÜRI NIINE

Jüri Niine sündis Mäetaguse vallas Pagari külas talupidajate peres. Koolihariduse omandas Pagari 6. klassilises koolis. 1940.a. võeti Jüri Eesti kaitseväkke. Ajateenistuse katkestas sõda ning tee viis Siberisse kus tuli töötada tööpataljonis kuni Eesti Laskurkorpuse  moodustamiseni. Naastes koju töötas isatalus, seejärel „Tuleviku" kolhoosis  ja Kohtla- Järve EPT-s traktoristina. Töökaaslaste poolt pälvis lugupidamist äärmiselt kohusetundliku töömehena, tagasihoidliku, ausa ja abivalmis inimesena.

 

2005 HELJU PADDA

Helju Padda asus Mäetagusele elama 1956. aastal. Esialgselt asus tööle Mäetaguse haiglas õena. Kui 1964.aastal avati Mäetagusel lasteaed, siis asus tööle lasteaia kasvatajana ja meditsiiniõena, hiljem sai temast juhataja. Helju on tuntud oma töökuse, heatahtlikkuse ja  heasoovlikkusega inimesi aidata.

 

2004 EGE ROOSIMÄGI

Ege Roosimägi on sündinud Tudulinnas. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle Atsalama rahvamaja kunstilise juhina. 1959.aasta septembrikuust asus tööle Pagari raamatukogu juhatajana omandades kaugõppes kooli raamatukogunduse erialal. Pärast Atsalama rahvamaja töö lõppemist on Ege olnud kohaliku kultuurielu eestvedaja. Aastaid on valitud Mäetaguse külanõukogu saadikuks ja Mäetaguse Vallavolikogu liikmeks. Ege on alati abivalmis aitama, tekkinud probleeme lahendama ja nõu andma.

 

2003 VIRVE OSILA

Virve Osila esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas Säde, seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning mitmeid luulepreemiaid. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Virve Osila on välja andnud luulekogusid, on kirjutanud näidendeid täiskasvanutele ja lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketše, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel. Virve Osila luuletusi on viisistanud paljud tuntud muusikud.

 

2002 OSVALD ALLIKMAA

Esimeseks Mäetaguse valla aukodanikuks valiti kauaaegne kooliõpetaja  ja põline Kalina küla elanik Osvald Allikmaa, kes oma 47 tööaastast oli 42 aastat seotud koolitööga Pagari, Mäetaguse ja Illuka koolis. Omades tööõpetuse õpetaja kutset, andis ta ka kehalist kasvatust, keemia, füüsika ja matemaatika tunde. Austatud kooliõpetaja on paljude endiste õpilaste ja kolleegide mälestustes.