Metsloomad

30/01/18

Metsloom pole lemmikloom, seepärast tuleb temaga ettevaatlikult käituda. Asulas liikuvast hädaohus suurest loomast (põdrad, hirved, metskitsed, -sead, karud jne) anna teada Keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313. Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms loomale ohtlikus olukorras).

Lindudel ja metsloomadel on kõige parem olla oma loomulikus keskkonnas ja ilma olulise põhjuseta ei tohi nende ellu sekkuda. Juhul kui näete üksikut looma/lindu, siis pidage meeles reeglit number üks: terve loom ega üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Abitu olukorrana ei saa enamasti käsitleda seda, kui loom/lind on üksi – seda ka siis, kui tegu on pojaga. Looma/lindu ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes - nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.

Mida teha kui kohtud metsloomaga?

·       Väldi kokkupuudet loomadega – nad võivad olla haiged, loomadel-lindudel, võib sageli sulgede-karvade vahel kaasas olla parasiite nagu kirbud ja puugid jne. Samuti võivad nad olla agressiivsed ja rünnata.

·       Väldi otsest silmavaadet kõikide loomade ja lindudega. Nad võivad võtta seda algava agressiooni märgina.

·       Ära vii looma koju. Metslooma kodus kasvatamine pole seadustega lubatud. Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning muutuda ohtlikuks nii inimestele, koduloomadele kui ka teistele looduses vabalt elavatele metsloomadele.

 

Rohkem infot SIIT.

Author: JAANUS ALTOJA