Ligikaudu 85% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett. Ühisveevärgi kaudu tarnitav joogivesi on hästi kontrollitud ning selle kvaliteeti jälgitakse regulaarselt vastavalt kehtivatele nõuetele.

Umbes 15% elanikest saavad joogivee eraomandisse kuuluvatest puur- ja salvkaevudest. Nende veekvaliteedi kohta puuduvad ametlikud seireandmed ning vee ohutuse eest vastutab kaevu omanik.

Joogivee kvaliteet sõltub suuresti veetekkepiirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest. Seetõttu võib vee koostis erinevates põhjaveekihtides ja piirkondades olla erinev.

Vee kvaliteeti võivad mõjutada ka:

• amortiseerunud torustikud ja mahutid,

• vee vähene liikumine torustikus,

• sagedased veekatkestused ja avariid,

• reostusjuhtumid ning muud välised tegurid.

Alutaguse valla ühisveevärgi joogivee kvaliteedi andmetega saab tutvuda Terviseameti avalikus andmebaasis.

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee üldkaredust 4,0 – 8,0 mg-ekv/ll. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid. Siiski, vee karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile – katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades jne, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel.

Eristatakse kahte liiki karedust – jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket), jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Inimese tervisele on aga pehmendatud või deioniseeritud vesi mittesoovitav, sest see võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Sellepärast ei soovitatagi joogiveeks vett, mille üldkareduseks on alla 3,0 mg-ekv/l.