Kuidas teatada oma aadress Eesti rahvastikuregistrile? Miks on vaja esitada oma Eesti elukoha aadress? Mida teha, kui elukoha aadressi esitamisel esineb takistusi? Vastused neile küsimustele on leitavad allpool lingitud infolehtedelt:

• ET
• EN
• UA
• RU

- ELUKOHA REGISREERIMINE

Elukoha registreerimine on vajalik, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd. Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud. Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ja Tallinnas linna-osavalitsusele 14 päeva jooksul, välisriiki kolimisel 30 päeva jooksul. 

Elukohateadet saab esitada:

• isiklikult kohapeal valla kantseleis ja valla teenduskeskustes (elukohateade)
• posti teel (juurde lisada koopia isikut tõendavast dokumendist)
• kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel)
• digitaalallkirjaga e-posti teel

Elukohateate esitamisel e-rahvastikuregistris ei muutu avaldaja elukoht automaatselt, vaid see laekub pärast kõigi avaldusel märgitud täisealiste isikute poolt digiallkirjastamist ametniku töölauale. Peale esitatud andmete õigsuse kontrollimist teeb ametnik elukoha registreerimise kande rahvastikuregistrisse.

- RUUMI OMANIKU ÕIGUSTATUD NÕUDMINE

Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul (kaas- või ühisomanikel ühiselt) õigus esitada vastava aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele avaldus ruumi registreeritud isiku või isikute elukohaandmete muutmiseks.

Avaldust saab esitada:

• isiklikult kohapeal valla kantseleis ja valla teenduskeskustes (ruumi omaniku avaldus)
• posti teel
• kasutades e-rahvastikuregistri e-teenust (portaali sisenemine on võimalik ID-kaardi, Mobiil-ID ja Smart-ID vahendusel)
• digitaalallkirjaga e-posti teel

Meie teavitame ruumi omaniku taotlusest neid isikuid kirjalikult rahvastikuregistris märgitud aadressil ja väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ruumi omaniku taotlus jääb rahuldamata, kui need isikud tõestavad kuu aja jooksul pärast teate saamist või Ametlikes Teadaannetes avaldamist dokumentaalselt oma õigust kasutada seda eluruumi, või kui nende isikute ja ruumi omaniku vahel käib kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.
 

- ELUKOHAANDMETE MUUTMINE MUUDEL ALUSTEL

Omavalitsus võib muuta inimese elukoha andmeid ka muudel alustel, sealhulgas kohaliku omavalitsuse algatusel, üürivaidluskomisjoni otsuse või kohtulahendi alusel, aadressiandmete muutumise korral või välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel. Täpsemalt elukohatoimingute kohta on võimalik lugeda SIIT.

- SÜNNI REGISTREERIMINE

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui laps on sündinud Eestis või lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud.

Avalduse peab esitama lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja ühe kuu jooksul pärast lapse sündi, tulles perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist.

Sünni registreerimiseks tuleb esitada:

• sünni registreerimise avaldus 

• avaldaja(te) isikut tõendavad dokumendid

• tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta

NB! Kui tervishoiuteenuse osutaja on esitanud sünnitõendi rahvastikuregistrisse, võivad lapse vanemad sünni registreerimise avalduse esitada e-rahvastikuregistris. Teenus võimaldab sünni registreerimise avaldust esitada ka vanematel, kes ei ole abielus.

- SURMA REGISTREERIMINE

01.07.2019 muutus Eestis surma registreerimise kord. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.