Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja uute puhangute tekkeks suur. Ida-Virumaal on laste vaktsineerimisega hõlmatus Eesti keskmisest kõrgem, kuid haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna. Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata. 

„Vaktsineerimisega välditavate haiguste levik on Euroopas viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Laste ja perede reisimine piirkondadesse, kus vaktsineerimise hõlmatus on madal, võib suurendada nakkushaiguste leviku riski. Haiguste puhangud mitmel pool maailmas on näidanud, kui kiiresti võib haigus levida ja millised tüsistused või pikaajalised tervisemõjud võivad tekkida, kui inimene ei ole vaktsineeritud," ütles Ida-Virumaal tegutsev perearst Tatjana Ruže. „Samuti on ülioluline enne kooliminekut teha ära kõik vaktsineerimised, kuna koolid ja lasteaiad on kohad, kus haigused levivad kergesti."

Tervisekassa ja Terviseamet soovitavad koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.

„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber.

„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa," lisas Sõber.

Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.

 

Kevad on paljude laste jaoks lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender.

 

Ida-Virumaal on Terviseameti andmetel 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 2-aastastest lastest 84% ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 85% 2-aastastest lastest. 3-aastastest lastest on vaktsineeritud 82%. 

 

7-aastastest lastest on Ida-Virumaal vaktsineeritud 76% ja 8-aastastest 85%, Eestis keskmiselt  63% ja 78%. 14-aastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 80% ja 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud 83%.

 

Võrreldes teiste maakondadega on Ida-Virumaal laste hõlmatus vaktsineerimistega kõrgem ja on aasta varasemaga võrreldes enamiku vaktsiinide lõikes tõusnud, kuid jääb endiselt alla WHO soovitusliku taseme. WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.

 

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. 

 

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: vaktsineeri.ee