Jäätmemajandus

2020. aasta andmetel tekkis Eestis keskmiselt 383 kg olmejäätmeid inimese kohta, liigiti koguti sellest vaid 38% ning ringlusse võeti 29%. Ülejäänud olmejäätmed anti üle segaolmejäätmetena ning need kas põletati energia saamise eesmärgil (43%) või ladestati prügilas (15%). Mõlemal juhul läks nendes jäätmetes sisalduv ressurss ühiskonna jaoks kaduma.

Looduslike ressursside säästmiseks tuleks igal majapidamisel ja korteriühistul edaspidi vähemalt vanapaber, segapakendid, toidujäätmed ja tekstiil oma muust prügist eraldada. See toob omakorda kaasa segaolmejäätmete koguse olulise vähenemise ning prügi sorteerimise ja taaskasutuse osatähtsuse märkimisväärse tõusu. Prügi sorteerimise nõue ei ole mõeldud inimeste kiusamiseks ega tüütuks kohustuseks, vaid jäätmete taaskasutamise suurendamiseks, misläbi on võimalik tagada jäätmete kõrgem kvaliteet ja parem ringlussevõtu võimalus ning ühtlasi puhtam elu- ja looduskeskkond.

Oluline on teada, et jäätmetes sisaldub palju meile vajalikke ressursse. Esmatähtis on jäätmeid vähem tekitada - vältida tarbetuid oste, suunata endale mittevajalikud esemed korduskasutusse ja katkised esemed võimalusel ära parandada. Kui aga siiski jäätmed tekivad, on oluline need liigiti koguda. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik uuesti ringlusse võtta. See tähendab, et jäätmed töödeldakse nii, et nendes sisalduvast materjalist toodetakse uus tooraine, mida kasutatakse uute toodete valmistamiseks. Liigiti kogumata jäätmete ringlussevõtt on aga oluliselt kulukam ja sageli ka võimatu.

Alates 1. aprillist 2024 on Alutaguse vallas uus viieaastane korraldatud jäätmeveo periood. Korraldatud riigihanke võitis Ekovir OÜ. Korraldatud jäätmeveoga on vastavalt hankele hõlmatud järgmised jäätmeliigid: segaolmejäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, paberi- ja kartongijäätmed, segapakendijäätmed, tekstiilijäätmed ning suurjäätmed.

Hoolimata eelmise perioodiga võrreldes kallinenud segaolmejäätmete teenusehinnast on elanikel võimalik segaolmejäätmeid sorteerides nende kogust minimeerida ning seeläbi kokku hoida. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, paberi- ja kartongijäätmed, segapakendijäätmed saab Ekovir OÜ-le üle anda tasuta. Jäätmevaldajal endal tuleb osta või rentida selleks otstarbeks sobiv konteiner. Aprillikuus ootab Ekovir OÜ valla elanikelt paberi- ja kartongijäätmete ning segapakendijäätmete tekkekohal sorteerimise avaldusi, misjärel koostatakse graafik teenuse osutamiseks. Tekstiili ja suurjäätmete üleandmiseks tuleb Ekovir OÜ-le saata kiri või helistada ning anda oma soovist teada - teenust osutatakse üks kord kvartalis kogumisringi raames.

Hea vallaelanik, palun ole hooliv meid ümbritseva keskkonna suhtes. Hakka sorteerima segaolmejäätmeid ja sõlmi lepingud Ekovir OÜ-ga paberi- ja kartongijäätmete ning segapakendijäätmete tekkekohal üleandmiseks. Samuti palume koheselt vallavalitsusele või keskkonnaspetsialistile teada anda, kui märkate hoolimatut käitumist (prügi loodusesse viimine, pakendikonteinerite juurde olmejäätmete, mööbli jm sinna mittekuuluva ladustamine jne).

Jäätmemajanduses kasutatavate mõistete selgitused:

Tavajäätmed – Kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

Püsijäätmed – Tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

Biolagunevad jäätmed – Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

Ohtlikud jäätmed – Jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

Olmejäätmed – Kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

Äraviskamine – Vallasasja kasutuselt kõrvaldamine, loobumine selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmine, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

Lisainfo leiad SIIT.

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Lisainfo leiad SIIT.

Alutaguse vallavalituse poolt läbi viidud  riigihanke „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Alutaguse vallas 2024-2028" (viitenumber 273873) tulemusena on sõlmitud leping OÜ EKOVIR-ga (registrikood 10548331), kelle pakkumus tunnistati edukaks madalaima hinna tõttu. 

Sellest tulenevalt omab OÜ EKOVIR alates 01.04.2024 kuni hankeperioodi lõpuni ainuõigust vedada kogu Alutaguse valla territooriumil kodumajapidamistes, ettevõtetes (firmades, kauplustes, tootmisüksustes jne) ja asutustes (lasteaiad, koolid jne) tekkinud jäätmeid. Vastavalt korraldatud hankele on Alutaguse vallas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud järgmised jäätmeliigid:

1.     segaolmejäätmed (20 03 01);

2.     biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

3.     paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);

4.     segapakendijäätmed (15 01 06) – vabatahtlik teenus;

5.     tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11) – vabatahtlik teenus;

6.     suurjäätmed (20 03 07) – vabatahtlik teenus.

Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel „Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas." Vastavalt sellele viiakse kõik Ekovir OÜ-ga sõlmitud segaolmejäätmete veo lepingud automaatselt üle uuele hankejärgsele hinnakirjale; ülejäänud lepingutingimused, sh segaolmejäätmete veograafik jääb samaks. Kõik jäätmevaldajad, kes ei ole esitanud Alutaguse vallavalitsusele taotlust biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks, liidetakse automaatselt korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevaldajatel, kes soovivad liituda uute korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide veoteenusega, palume pöörduda otse OÜ Ekovir-i poole ning sõlmida vastavasisuline leping. 

Lepingute sõlmimine

Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

Lepingu sõlmimiseks pöörduda otse OÜ Ekovir poole.

Kiireim viis lepingu sõlmimiseks on esitada avaldus läbi OÜ Ekovir  kodulehekülje https://www.ekovir.ee/index.php/lepingu_solmimise_avaldus/

Jäätmeveo sagedus

Segaolmejäätmete äravedu peab toimuma tiheasustusalalt mitte harvemini, kui üks kord 4 nädala jooksul ja hajaasustusalalt mitte harvemini, kui üks kord 12 nädala jooksul. Biolagunevate jäätmete äravedu toimub mitte harvem kui 1 kord 2 nädala jooksul. Jäätmemahuti tegelik tühjendamissagedus lepitakse kokku jäätmevaldajaga.

Jäätmevedu võib üldjuhul toimuda kõikidel nädalapäevadel ajavahemikul kella 7:00st kuni 23:00ni.

Konteinerid

Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid, mis peavad olema kompaktsed, terved ja korralikult suletavad. Olmejäätmete kogumiseks võib Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirja järgi kasutada plastist konteinereid mahuga 80-1100 liitrit ja metallist konteinereid mahuga 1500-4500 liitrit.  Konteinerid peavad olema tühjenduspäeval jäätmeveokiga samal tasandil kõva kattega alusel, millele on tagatud jäätmeveoki ligipääs. Juhul, kui Vedajal puudub info jäätmevaldaja mahuti suuruse kohta, koostatakse graafik minimaalse mahuti järgi (80 liitrit).

Kui Teil hetkel puudub jäätmemahuti ja Te ei tea, millise suurusega mahuti oleks kõige sobivam, siis soovitame pidada nõu OÜ Ekovir klienditeenindusega tel. 33 66 726, e-post: [email protected].

Vallavalitsus juhib tähelepanu, et teiste jäätmevedajatega sõlmitud jäätmekonteinerite rendilepingud ei lõppe automaatselt jäätmeveo lepingu lõppedes. Soovi korral võib elanik jätkata konteineri rentimist teiselt jäätmevedajalt. Samuti võib elanik soetada nõuetekohase konteineri endale sobivast poest. Hinnakirja juures esitatud ostu- ja müügihinnad on informatiivsed ja ei kohusta elanikke rentima OÜ Ekovir-i poolt pakutavat konteinerit.

Kui elanik otsustab rentida või osta konteineri OÜ Ekoviri-lt siis esimese kolme kuu jooksul on alates piirkonna liitumisest korraldatud jäätmeveoga on konteineri kohaletoomine tasuta. Korraldatud jäätmeveo lepingu lõppedes on viimase kolme kuu jooksul renditud konteinerite äravedu samuti tasuta (äraantav konteiner peab olema pestud).

Jäätmeveo hind

Alates 01.04.2024 kehtivad Alutaguse vallas järgmised teenushinnad:

Tühisõiduks loetakse

Vedajal on õigus nõuda jäätmevaldajalt tühisõidutasu, mis ei tohi olla suurem vastava jäätmekonteineri ühekordse tühjendamise teenustasust, kui jäätmekonteineri tühjendamine pole võimalik põhjusel, et jäätmevaldaja poolt on täitmata jäätmekonteineri tühjendamist võimaldavad tingimused (pole tagatud juurdepääs jäätmekonteinerile, jäätmekonteineris on sobimatud jäätmed või jäätmekonteiner pole tühjenduspäeval paigutatud kokkulepitud kohta) ja need tingimused on tõendatavad (foto) ning nimetatud tõendusmaterjal on jäätmevaldajale esitatud.

NB! Nimetatud tühisõidutasu ei rakendata juhul, kui juurdepääs jäätmekonteinerile on takistatud ilmastikuolude tõttu.

Kuidas saada vabastust?

Kui Teile kuuluval kinnistul Alutaguse vallas puudub elu- või äritegevus või seda kasutatakse hooajaliselt, siis on Teil võimalus taotleda Alutaguse Vallavalitsuselt korraldatud jäätmeveost kas perioodilist või täielikku vabastamist. Selleks tuleb esitada vallavalitsusele taotlus läbi Evald iseteeninduskeskkonna https://evald.ee/alutagusevald/app/jaatmekaitlus/ . Taotluse saab esitada ainult kinnistu omanik ID-kaardiga keskkonda sisse logides.

NB! Kohustuslik minimaalne liitumise periood suveperioodil kinnistu kasutajatele on iga aasta 01. maist kuni 30. septembrini.

Vallavalitsus juhib tähelepanu, et vabastuse taotlemisel kinnitab taotleja, et on teadlik ja nõustub järgnevaga:

1. taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui  taotlusele ei ole lisatud tarbimisteatisi vee ja elektri mittetarbimise kohta kinnistul;
2. korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks loetud jäätmetevaldaja esitab üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud; olmejäätmete valdaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates;
3. korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates jäätmevaldajale nende asjaolude teatavaks saamisest;
4. jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine lõpeb vallavalitsuse korralduses fikseeritud tähtaja möödumisel. Jäätmevaldajal on õigus esitada uus avaldus;
5. vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmetevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine kui jäätmetevaldaja on esitanud valeandmeid;
6. korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise ajal ei korralda Alutaguse Vallavalitsus kinnistu juurdepääsu korrashoidu (suvi- ja talihooldust).

Vedajal ei ole õigust vabastada jäätmevaldajat jäätmeveost. 

Tulenevalt jäätmeseadusest on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ka mitme naaberkinnistu peale ühiseid jäätmekonteinereid, mille selle õiguse annab Alutaguse Vallavalitsus. Ühise jäätmekonteineri kasutajad on kohustatud sõlmima kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks.

Alutaguse valla elanikel on võimalus 2026. aastal kodumajapidamises tekkinud jäätmeid tasuta viia Torma ja Uikala prügilatesse.

NB! Korraga saab elanik tasuta üle anda maksimaalselt 250 kg ühte jäätmeliiki. Kogus, mis ületab 250 kg tuleb elanikul tasuda endal vastavalt hinnakirja alusel. 

Torma prügila on talveperioodil avatud tööpäeviti 9.00-18.00, laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel on prügila suletud.

• Torma prügilas võetakse vallaelanikelt tasuta vastu järgmisi kodumajapidamises tekkinud jäätmeliike: plastid (20 01 39), klaas (20 01 02), raamita aknaklaas (17 02 02), suurjäätmed (20 03 07), elektroonika (16 02), põllumajanduskemikaalid (02 01 08*), trükivärvid (08 03 12*), muud mootori-,käigukasti ja määrdeõlid (13 02 08*), ohtlik pakend (15 01 10*), õlifiltrid (16 01 07*), pliiakud (16 06 01*), Ni-cd-akud (16 06 02*), happed (20 01 04*), leelised (20 01 15*), fotokemikaaalid (20 01 17*), lum.lambid (20 01 21*), elavhõbe (20 01 21*), pestitsiidid (20 01 19*), vanavärv, liimid ja vaigud (20 01 27*), EES jäätmed (20 01 35* ja 20 01 36), sortimata ravimikogused (20 01 98*), patareid ja väikeakud (20 01 33*), pakendid (15 01).

 Uikala prügila on avatud tööpäeviti 07.30–19.30, puhkepäeviti ja riiklikel pühadel 9.00–17.00.

• Uikala prügilas võetakse vallaelanikelt tasuta vastu järgmisi kodumajapidamises tekkinud jäätmeliike: plastid (20 01 39); klaas (20 01 02); raamita aknaklaasi (17 02 02);  suurjäätmed (20 03 07).

Jäätmete transport prügilasse tuleb ise organiseerida ning ära antavad jäätmed peavad olema liigiti sorteeritud. Jäätmete äraandmisel tuleb Alutaguse valla elaniku staatust tõendada Alutaguse valla kodanikukaardi ja ID-kaardi esitamisega (prügila töötajale tuleb kontrollimiseks esitada mõlemad dokumendid). Jäätmeid üle andev elanik peab lähtuma prügila töötajate korraldustest. Üle antavad jäätmed peavad olema sorteeritud vastavalt ülaltoodud nimekirjale. Sorteerimata jäätmeid prügilas tasuta vastu ei võeta.

Jätkuvalt saab ohtlikke jäätmeid ja elektroonikaromusid ära anda ka valla territooriumil asuvates ohtlike jäätmete (Iisaku alevik ja Mäetaguse alevik) ja elektroonikaromude (Kurtna kauplus) kogumispunktides. Iisaku alevikus on elektroonikaromude äraandmiseks katlamaja kõrval avatud uus kogumispunkt, ohtlikke jäätmeid saa jätkuvalt üle anda olemasolevas kogumispunktis. Juhime tähelepanu sellele, et Mäetaguse aleviku ohtlike jäätmete kogumispunkti mahutavus on piiratud ning suured elektroonikajäätmed (nt telekad, külmkapid, pesumasinad jne) tuleks viia Iisaku või Illuka teenuskeskuse elektroonikaromude kogumispunkti või Torma prügilasse. 

Kõik kogumispunktid on videovalve all. Ohtlike jäätmete või elektroonikaromude kogumispunkti ukse taha jätmine on keelatud ning seda käsitletakse prügistamisena. Vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale on prügistamine rahatrahviga karistatav.

Alutaguse vallas on kolm elektroonikaromude vastuvõtupunkti.

Illuka piirkonnas on elanikele avatud elektroonikaromude kogumispunkt Kurtna kaupluse kõrval. Kogumispunkt on avatud E-R 9.00-16.00 (va. riigipühad), võti tuleb võtta kauplusest.

Mäetaguse piirkonnas on elanikele avatud elektroonikaromude kogumispunkt Mäetaguse alevikus Kooli tn 7 (kogutakse koos ohtlike jäätmetega). Kogumispunkt on avatud E-R 9.00-16.00 (va. riigipühad), võti tuleb võtta Alutaguse Haldusest.

Iisaku piirkonnas on elanikele avatud elektroonikaromude kogumispunkt Iisaku alevikus Tartu mnt 62a (eraldi kogumiskonteiner katlamaja kõrval) - avatud E-R 9.00-16.00, helistada ette tel 53427681.

Elektroonikaromud tuleb kogumispunkti sisse tõsta alustades konteineri tagumisest otsast.

Elanikud saavad oma kodumajapidamises tekkinud elektroonikaromud TASUTA üle anda.

Kogumispunktis vastuvõetavate seadmete nimekirja kuuluvad:

1) suured kodumasinad (külmikud, pesumasind, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms);

2) väikesed kodumasind (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms);

3) kodused IT ja telekomseadmed (arvutid, sülearvutid, telefonid, automaatvastajad, printerid jms);

4) tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms);

5) luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid;

6) elektritööriistad (va tööstuslikud);

7) elektrilised mänguasjad;

8) seire ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms).

NB! Kogumispunkti on KEELATUD tuua teisi jäätmeliike (nt segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed jms).

NB! KOGUMISPUNKTIDE KÕRVALE ON KEELATUD ELEKTROONIKAROMUDE JÄTMINE.

Kogumispunktid on videovalve all.

Lisaks eelnevatele saavad valla elanikud kodanikukaardi ettenäitamisel elektroonikaromusid TASUTA anda Torma prügilatesse.

Alutaguse vallas on jätkuvalt probleeme ehitus- ja lammutusjäätmete jätmisega loodusesse ja pakendikonteineritesse. Vallavalitsus tuletab meelde, et keelatud on jäätmete käitlemine, ladustamine ja kõrvaldamine (sh põletamine) selleks mitteettenähtud kohtades. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija oma kulul, kusjuures saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. Jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral on ette nähtud karistus vastavalt õigusaktidele.

Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad väljaveetav pinnas ning puidu, metalli, plastikute, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel (sh ümberehitamisel ja ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmete nõuetele vastava käitlemise eest vastutab nende valdaja.

Ehitusjäätmed tuleb sortida liigiti nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Liigiti tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt, pakend, kile. Ehitusjäätmed tuleb koguda kogumismahutisse ja kergeid jäätmeid sisaldav kogumismahuti tuleb pealt katta, vältimaks jäätmete lendumist. Ehitamise ajal, ehitusjäätmete kogumisel, jäätmeveokile laadimisel ja veol tuleb vältida tolmu ja jäätmete levikut, sealhulgas pinnase levikut veoki rataste abil teedele ja tänavatele.

Ehitamiseks (sh lammutamiseks) peab olema kehtivatele nõuetele vastav ehitusprojekt (juhul kui nõue tuleneb ehitusseadustikust), mis peab sisaldama ka jäätmekäitluse osa. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemisel taotluse juurde lisada jäätmete nõuetekohast üleandmist tõendavad dokumendid. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 100 m³, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava.

Ehitise lammutustööde lõppemisel tuleb vallavalitsusele esitada ehitise täieliku lammutamise teatis koos jäätmete nõuetekohast üleandmist tõendavate dokumentidega.

Vallavalitsus juhib tähelepanu, et vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale tuleb ehitustööde käigus tekkivate ehitusjäätmete üleandmise dokumendid säilitada ning vajadusel tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale ühe aasta jooksul peale jäätmete üleandmist.

Alates 1. jaanuarist 2025 hakkas Eestis kehtima uus kohustus koguda tekstiilijäätmeid muudest jäätmeliikidest eraldi. Tegemist on osaga Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti Jäätmeseaduse täitmisest. See tähendab, et kõik elanikud, ettevõtted ja asutused peavad hakkama koguma kasutuskõlblikku tekstiili ning tekstiilijäätmeid taaskasutuseks liigiti ning edaspidi on keelatud tekstiilijäätmeid segaolmejäätmete konteinerisse panna.

Tekstiilijäätmete hulka loetakse kõik tekstiilist esemeid, mis meie igapäevaelus tekivad: rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne). Madratsid ja vaibad kuuluvad suurjäätmete hulka ning neid saab viia jäätmejaamadesse või anda teada Ekovir OÜ-le, kes korraldab nende kogumise korraldatud jäätmeveo kogumisringi raames.

1. Tekstiilide liigiti kogumise nõuded:
   • Korduskasutuskõlblikud esemed (puhtad ja terved) on soovitav viia korduskasutuskeskustesse, nt. Jõhvis Pargi keskuses asuv Uuskasutuskeskus.
   • Korduskasutuseks mittesobilikud esemed (plekilised, katkised) tuleb viia jäätmejaamadesse või anda teada Ekovir OÜ-le, kes korraldab nende kogumise korraldatud jäätmeveo kogumisringi raames. Kogumisringi toimumisest antakse teada ka valla kodulehel.
   • Tugevalt määrdunud või hallitanud esemed tuleb panna segaolmejäätmete konteinerisse.
   • Ohtlike ainetega kokkupuutunud esemed (nt õli või lahustiga saastunud) tuleb viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunktidesse kuna neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.
2. Soovitused:

• Enne esemete äraviskamist tasub kaaluda, kas need on veel kasutuskõlblikud. Kasutuskõlblikke esemeid saab müüa või üle anda kohalikesse ringluspunktidesse.
• Katkised esemed on tihti parandatavad, seega tasub eelistada parandamist, et pikendada nende eluiga.

Palume kõigil elanikel ja asutustel hakata koguma tekstiilijäätmeid eraldi vastavalt ettenähtud nõuetele, et aidata kaasa tekstiilijäätmete õigel viisil käitlemisele ning seeläbi keskkonnahoiu tagamisele.

Alutaguse vallaelanikel on võimalus tasuta ära anda enerniiti Uikala ja Torma prügilatesse perioodil 18.05.26 – 24.05.26.

Ühe nädala jooksul on Alutaguse valla elanikel erandkorras võimalik Uikala ja Torma prügilatesse tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud eterniiti (17 06 05). NB! Kogu kogumisringi perioodil saab kodanikukaardi omanik tasuta üle anda 3t eterniiti.  Suurema koguse viimisel tuleb elanikul tasuda vastavalt kehtivale hinnakirjale. Eterniidi transport prügilasse tuleb ise organiseerida.

Uikala prügila on avatud tööpäeviti 07.30–19.30, puhkepäeviti ja riiklikel pühadel 9.00–17.00.

Torma prügila on avatud tööpäeviti 9.00-18.00, laupäeval 9.00-16.00, pühapäeval ja riigipühadel on prügila suletud.

Eterniidi äraandmisel tuleb Alutaguse valla elaniku staatust tõendada Alutaguse valla kodanikukaardi ja ID-kaardi esitamisega (prügila töötajale tuleb kontrollimiseks esitada mõlemad dokumendid). Eterniiti üleandev elanik peab lähtuma prügila töötajate korraldustest.

Vähekindlustatud ja eakatel elanikel, kellel on probleeme eterniidi transportimisega jäätmejaamadesse tuleb teha kirjalik avaldus Alutaguse Vallavalitsusele, milles on vabas vormis kirjeldatud, miks elanik ei saa eterniiti ise jäätmejaama viia ning kui suur on eterniidi eeldatav kodus kilogrammides. Vallavalitsus vaatab esitatud avaldused vaatab üle ja otsustab kas avaldus rahuldatakse.

Jäätmete käitlemine ja vähendamine igapäevaelus on suuresti seotud meie teadlikkuse ja harjumustega. Järgnevalt esitame mõned näpunäited ja põhjendused, kuidas me saame igapäevaelus jäätmeteket vähendada ja korduskasutust edendada.

1. Jäätmetekke vähendamine

Vähem jäätmeid tähendab vähem kasutatud ressursse, mis on kulutatud toote valmistamiseks, ja vähem saasteaineid, mis on seotud nende hävitamisega. Jäätmetekke vähendamine on kõige tõhusam viis keskkonnamõjude vähendamiseks.

• Pakendivaba valik – Eelista kauplustes tooteid, mis on pakendamata või millel on vähem pakendit. Näiteks ostes puu- ja köögivilju või leiba, eelistage neid, mis ei ole pakitud plastikkottidesse.
• Osta suurem kogus – Kiiresti riknevate toitude puhul osta suuremaid pakendeid, mis sisaldavad rohkem toodet ja vähem pakendit, näiteks suurem piimapakk või kaerahelbed suuremas kotis.
• Väldi ühekordseid pakendeid – Kasuta korduvkasutatavaid tooteid, nagu termospudelid, klaaspurgid toidu hoidmiseks või kohvitassid, mille saab täita kohvikus.
• Toidujäätmete vältimine – Kontrolli "parim enne" kuupäevi ja kasuta toitu õigel ajal. Kui märkad, et mõni toit hakkab halvenema, proovi seda kiiremini ära kasutada või külmuta. Näiteks võib banaane külmutada smuutide jaoks või tomatid hakata supiks.

Kuidas see keskkonda mõjutab?

Vähenenud pakendite ja ühekordsete toodete kasutamine tähendab vähem plastiku ja muu prügi sattumist loodusesse. Samuti väheneb toidu raiskamine, mis omakorda tähendab vähem tooraine tarbimist ja vähem energiakulu nende toodete valmistamiseks.

2. Korduskasutamine

Korduskasutamine on oluline samm, et hoida tooted kasutuses võimalikult kaua ja vähendada vajadust uute toodete järele. Sellel on palju eeliseid, mitte ainult keskkonnale, vaid ka rahakotile.

• Annetamine ja vahetamine – Kui sul on vanu riideid, mänguasju või mööblit, ära viska neid lihtsalt ära, vaid anna need kellelegi, kes neid vajab, või viia need taaskasutuskeskustesse. Samuti saab asju vahetada sõprade või kohalike vahetusürituste kaudu.
• Kasutatud kaupade ostmine – Osta kasutatud riideid, mööblit, raamatuid ja isegi elektroonikat. Tänapäeval on palju kvaliteetseid tooteid saadaval ka kasutatuna, mis aitab säästa raha ja vähendada nõudlust uute toodete järele.
• Parandamine ja ümberkasutamine – Kui esemed on katki, proovi neid parandada või ümber teha. Näiteks kui t-särk on auklik, saad sellest teha koti, või kui mööbel on kulunud, siis uue värvi ja viimistlusega parandada.
• Korduvkasutatavad tooted – Eelista tooteid, mida saab täita või laadida. Näiteks laetavad patareid, täidetavad veepudelid, mis vähendavad ühekordsete tooted vajadust.

Kuidas see keskkonda mõjutab?

Korduskasutus aitab vähendada vajadust tooraine kaevandamiseks ja toodete valmistamiseks, mis omakorda tähendab vähem energiat ja ressursse. Kui toode saab jätkata oma elu ilma, et oleks vaja toota uut, siis vähendame nii materjalide raiskamist kui ka keskkonnamõjusid, mis on seotud toodete tootmise ja transportimisega.

3. Ringlussevõtt

Ringlussevõtt tähendab juba kasutatud materjalide tagasivõtmist, et neid saaks uuesti kasutada, et valmistada uusi tooteid. See on oluline samm jäätmete vähendamisel, kuna see võimaldab meil jätkata oma tarbimist ilma, et peaksime pidevalt uusi ressursse hankima.

• Töötlemiseks sorteerimine – Sortige oma kodus prügi õigesti: paber, klaas, plastik ja biojäätmed. See tagab, et materjalide töötlemine toimub võimalikult efektiivselt ja neid saab kasutada uute toodete valmistamiseks.
• Elektroonikaromude töötlemine – Kui vanemad elektroonikaseadmed enam ei tööta, viige need spetsiaalsetesse kohtadesse, kus need töödeldakse ja saadud materjalid taaskasutatakse.
• Kompostimine – Toidujäätmete kompostimine kodus aitab vähendada prügilasse minevaid toidujääke ning toodab looduslikku väetist, mida saab kasutada oma aias.

Kuidas see keskkonda mõjutab?

Ringlussevõtt aitab hoida uue tooraine vajaduse madalal tasemel, kuna vanade toodete materjalid saavad uue elu, vähendades seeläbi vajadust uute ressursside kaevandamise järele. Samuti aitab see vähendada prügilatesse ladestatud jäätmete hulka ja takistada saasteainete sattumist loodusesse.

Iga päev, kui me teeme teadlikke valikuid, et vähendada jäätmete teket ja soodustada korduskasutust, aitame kaitsta loodust ja säästa loodusressursse. Ükskõik kui väikesed need sammud ka ei tundu, on nende mõju kumulatiivne, ning pika aja jooksul saavad need tõeliselt muuta meie tarbimisharjumusi ja keskkonnamõjusid. Mida vähem me toodame, seda vähem on jäätmeid, mis peaksid lõppkokkuvõttes prügilasse või loodusesse jõudma.

Läbimõtlemata ostlemisel on kahjulikud tagajärjed sinu rahakotile ja ümbritsevale keskkonnale. Iga tootega, mida sa tarbid, tekivad soovimatud või isegi kahjulikud jäätmed.

• Vali liigse pakendita tooted.
• Võimalusel eelista kodumaist kaupa, see pole käinud ümbermaailmareisil.
• Emotsiooniostudest aitab hoiduda ostunimekiri.
• Poodi võta kaasa oma poekott.
• Kasuta kaasavõetud karpe kaalukaupade pakendamiseks.
• Ühekordsetele toodetele leia korduvalt kasutatav asendus.

Tarbi targalt!

Alutaguse valla jäätmekava 2025-2030 on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb Alutaguse valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse peamiselt valla arengukavas ja kehtivas Riigi jäätmekavas sätestatut ning toetutakse jäätmeseaduses sätestatule.

Jäätmekava eesmärk on käsitleda jäätmehoolduse arendamist, sealjuures rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ning nende maksumust. Lisaks antakse ülevaade valla jäätmehoolduse hetkeolukorrast (sealhulgas ülevaade valla haldusterritooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse, päritolu ja käitluse kohta ning hinnang tuleviku jäätmevoogudest ja täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse kohta), käsitletakse jäätmekäitluse alternatiive ning hinnatakse jäätmekäitluse eeldatavat keskkonnamõju.

Riigi jäätmekava 2023–2028 tegevustega soovitakse tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades korduskasutust. Kõik see peab olema kooskõlas läbimõeldud ja toimiva jäätmekäitlusega, kus on tagatud tõhus jäätmete liigiti kogumine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus ning inimesele ja keskkonnale ohutu jäätmete kõrvaldamine. Oluline on, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Kokku on lepitud jäätmekäitluse arendamise põhisuundades.

Riigi jäätmekavas lähenetakse edasise arengu kirjeldamisel kolmest põhisambast, tuues iga teema juures ära olemasolev olukord ja lähtuvalt sellest planeeritakse edasi tegevusi, võttes arvesse eelkirjeldatud olukorda ja suuniseid strateegilistest dokumentidest sh jäätmete raamdirektiivi muudatustest.

Uues riigi jäätmekavas on kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:

• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;

• ohutu materjaliringluse suurendamine;

• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inimkui ka looduskeskkonnale tervikuna.

Nende kolme strateegilise eesmärgi poole liikumise kaudu, samas analüüsides ja leides lahendused või tegevussuunised ka teistele jäätmete raamdirektiivist tulenevatele riigi jäätmekava puudutavatele küsimustele, on Eestil võimalik liituda Euroopa eesrindlike riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid.

Riigi jäätmekava 2023-2028 leiad SIIT.