Tunnustamine

• 2015 JAAN KOJUS 

Jaan Kojus on üle 45 aasta tohterdanud Iisaku kandi inimesi, tema tegevus arstina on pälvinud paljude valla elanike tänu, sest ta on alati olnud hooliv ning tähelepanelik oma patsientide suhtes.

• 2014 JUDITH KULVERE †

Judith Kulvere on aastakümneid tegutsenud Iisaku draama- ja sõnakunstiringi juhendaja ja lavastajana. Tema käe all on Iisaku Rahvamaja lavalaudadele toodud hulgaliselt lavastusi. Ta on tegutsenud kohusetruult palju aastaid Iisaku kultuurimaastikul.

• 2013 OTTO JUUSE †

Suurim taimekasvatusega tegelev ettevõtja Iisaku vallas. Põllumajandusliku maastiku säilitaja, oma tegevusega on säilitanud töökohti  ka teistele kogukonna liikmetele.

• 2012 KALVI KIVIMÄE

Kauaaegne Iisaku Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ja riigikaitse õpetaja, Kaitseliidu Iisaku rühma üks taasasutajatest, noorte kaitsetahte ja isamaalisuse kasvataja.

• 2011 KAJA TINA

Iisaku Kunstide Kooli õpetaja-raudvara, kelle õpilaste tööd on kogunud tuntust ja toonud autasusid paljudelt näitustelt ning konkurssidelt. Valla ajalehe MEIE KESKEL toimetaja.

• 2010 ÜLO PALMET

Olles kahel korral küüditatud Siberisse, on ta sealt naasnuna aktiivselt lülitunud kohalikku ellu. Tolleaegse Iisaku sovhoosi elektrikuna on ta aidanud kaasa Iisaku elektrifitseerimisele 1950-ndate aastate lõpus, osalenud Iisaku kultuurielus ning teinud aktiivselt kaastööd valla ajalehele.

• 2008 SAMUEL BOGDANOV †

Valla kodanik, kelle elutöö on seotud inimeste turvalisuse tagamisega. Teeneka tuletõrjujana on ta aidanud päästa paljude kodusid ja vara ning andnud edasi oma teadmisi noortele.

• 2006 LEMBIT ROOSTAR † 

Teenekas arstiteaduse professor, kes on tegutsenud sõjaväe välikirurgina Leningradis, Mongoolias ja olnud Afganistani armee peakirurg, töötanud teadlasena, õppejõuna ja kelle sulest on ilmunud üle 300 teadustöö. Tema koolitee sai alguse Iisaku koolist ja hiljem juba Tartu Ülikooli juures töötades aitas ta väga paljude oma endise kodukoha inimeste tervist taastada.

• 2005 LAINE NIMVITSKI †

Kauaaegne Iisaku Gümnaasiumi algklassiõpetaja, kes osales aktiivselt valla haridus- ja kultuurielu edendamisel.

• 2003 EINO JÜRMAN †

Kauaaegse Alutaguse Metsamajandi direktorina andis olulise panuse siinse looduskeskkonna arendamisse ja keskkonnahariduse edendamisesse, osales aktiivselt valla arengutöös.

• 2002 ENN SELLIK

Läbi oma silmapaistvate sportlike saavutuste- Eesti rekordiomanik 5000 m ja 10 000 m jooksus- aidanud kaasa Iisaku üleriikliku tuntuse tõstmisele, kohaliku spordielu edendamisele ja olnud eeskujuks noortele sportlike pürgimuste teel.

• 2000 DANIEL VARDJA †

Iisaku Muuseumi rajaja. Ta on algatanud paikkonna vanavara kogumise, juhendanud kodu-uurimuslikku tegevust ning aidanud säilitada ja väärtustada kodukoha ajalugu ja kultuuripärandit.

• 2000 HELEND PEEP †

Kauaaegne Vanemuise teatri näitleja, kes läbi oma tuntuse on tutvustanud Iisakut kui kultuuritraditsioonidega paika, andnud siinse ajaloo uurimisse ja jäädvustamisse hindamatu panuse oma kodu-uurimuslike tööde ja joonistustega, mis on hoiul Iisaku Muuseumis.

• 2017 - Vello Mesi
• 2016 - Silvi Mägi
• 2015 - Milvy Järvepera
• 2014 - Vilma Niinep †
• 2013 - Marta Reinsalu †
• 2012 - Leida Kilp †
• 2010 - Kalju Selliov †
• 2009 - Vello Lilium 
• 2008 - Villio Reinsalu
• 2007 - Ninel Kesküla †

• 2017 VELJO KINGSEP

Veljo Kingsep on sündinud ning kasvanud Mäetaguse vallas ning kogu tööelu pühendunud valla arengule. Toetab valla kultuuri- ja sporditegevust ning osaleb ise aktiivselt paljudel üritustel. Oma töös on põhimõttekindel, tähelepanelik ning abivalmis inimeste soovide suhtes.  Veljo Kingsep on rahva poolt valitud 25 aasta jooksul nii vallavanemaks kui volikogu esimeheks.

• 2016 TIIU SEPP

Tiiu Sepp on Mäetaguse koolis 50 aastat töötanud pedagoog (õpetaja, õppealajuhataja).
Oma ainet on ta andnud nii, et õpilastel pole olnud raskusi mujal õpinguid jätkata. Ka aastaid hiljem peavad vilistlased õpetaja Tiiust lugu. Ta on energiat andev kolleeg, kes alati lööb kaasa kooli üritustel. Õppealajuhatajana on ta mõistev, abistav ja õpetajaid toetav.

• 2015 HIRVO SURVA

Hirvo Surva isatalu asub Mäetagusel, Rajamäel, kus üheks väärtuseks on läbi
aastate olnud muusikaline mõtlemisviis. Survade peres on muusika alati tähtis olnud.
Hirvo Surva on Rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent, Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud, Eesti MeestelauluSeltsi poistekoori Kalev dirigent ja mitme laulupeo dirigent. 2014. aastal juhtis Hirvo Surva üldlaulupidu „Aja puudutus". 

• 2014 EINAR JUUSE †

Einar Juuse tuli Mäetagusele peale keskkooli lõpetamist. Pere on väga kokkuhoidev ja üksmeelne, üles on kasvatatud 5 last. Einar Juuse on olnud pikka aega Pagari külaelu eestvedaja, organiseerinud külaüritusi ning propageerinud isamaalist kasvatust. Ta on traditsiooniks saanud „Pagari lahingu" ellukutsuja, organiseerija ja läbiviija ning on aktiivne kaitseliitlane alates 1993.aastast.

• 2013 ENN KAUP

Enn Kaup on sündinud Võrnu külas, õppis Mäetaguse 7. klassilises koolis, Kohtla-Järve 5. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis. Enn Kaup on Eesti astrofüüsik, bioloogiateaduste kandidaat, Antarktika järvede ökoloogia uurija, mitmekordne Antarktika- ekspeditsioonist osavõtja. On uurinud Antarktise järvi 8 ekspeditsiooni kestel. Enda kohta on ta öelnud, et töö ja rännuhimu on viinud ekspeditsioonidele ja konverentsidele kõigile mandritele, kus on kogunud palju huvitavat, kuid midagi väärtuslikumat Tamme talust ei ole, kus viimastel aegadel vibib üha rohkem.
Mäetaguse mõisapäeval on eksponeeritud Enn Kaup´i fotonäitust.

• 2012 JAAN SURVA

Jaan Surva on sündinud Väike- Pungerjal, Puusepa talus. Põhihariduse omandas Mäetaguse koolis, seejärel õppis mäeinseneriks Kohtla-Järvel ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. Töötas 45 aastat Eesti Põlevkivis põlevkivi kaevandamise valdkonnas, kust ta pärast 2000. aastal kaevanduse sulgemist siirdus Sompa kaevanduse direktori kohalt Rajakülla Rajamäe talu arendama.

Mäetaguse Vallavolikogu on Jaan Surva juhtinud aastatel 1993-1996 ja 1999-2005. Ta hindab ajalugu ja kultuuriväärtusi; on ise sportlik ja toetab igati spordi arendamist koduvallas. Eriti kohusetundlikult suhtub ta talvel suusaradade korrashoidu, et koolilastel ja vallaelanikel oleks võimalus sportlikuks ajaveetmiseks.

Jaan Surva on Atsalama koori tegevuse taaselustaja ja asutajaliige kus laulab ka ise tänaseni, lisaks laulmisele hoiab korras koori kroonikat. Jaan Survat teavad ja tunnevad kõik kui abivalmist ja kohusetundlikku meest, kes tunneb muret oma koduvalla arengu ja käekäigu eest.

• 2011 EMMI OSULA †

Emmi Osula on sündinud Võrumaal Urvaste vallas. Peale Väimela Põllumajanduskooli lõpetamist ausus elama ja tööle Virumaale, Iisakusse. Mõne aasta pärast tuli ta tööle agronoomiks Mäetagusele ning hiljem töötas Mäetaguse meiereis piima vastuvõtjana. Töö kõrvalt omandas ta Õisu Sovhoostehnikumis ka selleks vajaliku piimatehnoloogi eriala. Tema töökohustuste hulka liideti ka mesiniku kohustused. Nii tuli töö kõrvalt tundma õppida ka see valdkond.

Emmi Osulat iseloomustab pikaajaline kohusetundlik töö Mäetaguse vallas alates 1950 aastast kuni Mäetaguse sovhoosi likvideerimiseni, aktiivne tegelemine ja kaasalöömine valla taidlusringides: pikaaegne trummimängija Mäetaguse puhkpilliorkestris, laulmine Mäetaguse segakooris ja naisteklubis Sügislilled, kus Emmi lööb kaasa tänini, armastus tegelda huvitegevustega: aktiivne osalemine Eesti aiandus-mesindusseltsi tegemistes ja tänini tegelda oma lemmikutega - mesilastega.

Samaväärne huvi on Emmil tegelda käsitööga, kududa midagi meelepärast või heegeldada kübaraid. Tema kudumid on väljas olnud mitmetel käsitöönäitustel. Huvi tegelda spordiga: aastaid on Emmi kaitsnud valla au male-ja kabevõistlustel.

Käesoleval aastal esindas ta valda Eestimaa valdade talimängude finaalturniiri kabes, kus vald saavutas väikeste valdade hulgas üldkokkuvõttes esikoha. Igapäevaselt keha ja vaimu virgeks hoidmiseks Emmi võimleb, suusatab ja lumeta ajal kõnnib. Tema tervislik eluviis on eeskujuks teistele vallaelanikele. Oma aktiivse eluhoiakuga on ta olnud heakorrakomisjoni eestvedaja ja külanõukogu rahvasaadik

• 2010 OLIIVIA SAAR †

Oliivia Saar on ise öelnud, et kodupaigaga seovad mind mu esimene kool, nüüdne uhke mõisahoone, kohalik kultuurisündmuste süda ning mu esivanemate puhkepaik kalmistul. Mäetaguse on tõeline ja ehtne kodu, sest kõik hilisemad paigad, kus olen elanud, on olnud elamiskohad. Kodutunne, mis Mäetaguselt on jäänud, on tõeliselt ehtne ja loomulik, sest lapseeas ongi kõik ehtne ja loomulik (vt „Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt").

Tema loomingut on inspireerinud kodukoht Mäetaguse, seda tabavad lugejad- äratundmisrõõm, tuttavad kohad terendavad luuleridade vahel. Koostöös Mäetaguse vallaga on välja antud 2007.a Virve Osila ja Oliivia Saare looming- luule ja mõtisklused ning nende tekstidele loodud laulude CD plaat „Tee üle mäe", millega tähistati luuletajate juubelisünnipäevi.

Oliivia Saar on oma loominguga teinud kuulsaks Mäetaguse valla ja küla (Nt „Humalapuu", „Kanarbikukartus"), tuntus ulatub valla piiridest väljapoole ja tema tehtu on nii oluline, et see ei kao ka aastate pärast.

• 2009 HELGA PORRI

Helga Porri on sündinud Vaivara vallas, hiljem asus elama Mäetaguse valda. Hariduse omandas Mäetaguse koolis ja Iisaku Keskkoolis. Elukutselt raamatupidaja. Kolhoosiajal töötas raamatupidajana. Vallas tuntakse teda külanõukogu sekretärina ja esimehena. Taasiseseisvunud Eestis sai Helgast esimene Mäetaguse valla sekretär. Kuigi Helga peab pensionipõlve on tal tegemist küllaga. Iga nädal ruttab ta Atsalama segakoori proovile, laulma ansamblisse „Sügislilled" ning kokku saama „Elulõnga" kaaslastega. Helga on alati sõbralik, hea huumorimeelega ja abivalmis.

• 2008 ELLE SOOLEP †

Elle Soolep on töötanud Mäetaguse Põhikoolis matemaatikaõpetajana alates 1964. aastast. On keeruline üle lugeda kui palju Mäetaguse valla inimesi on oma algteadmised matemaatikas saanud õpetaja Soolepilt. Elle Soolepit hinnatakse väga kõrgelt, teda iseloomustatakse kui ranget, kuid arusaajat pedagoogi. Tema antud teadmised on andnud paljudele tugeva põhja matemaatikas.  

• 2007 HELGA SURVA

Mäetaguse vallas ei ole inimest, kes ei tunneks Helga Survat. Tema järjekindel ja väga suur töö koorijuhi ja õpetajana on jätnud loendamatuid jälgi meie kultuuriellu. Helga Surva juhendamisel on üles kasvanud ja laulnud mitu põlvkonda lauluinimesi. Ta on tuntud ka terves maakonnas ning üle Eesti muusikaringkondades.

Helga Survat võib iseloomustada kui väga taktitundelist, kohusetundlikku ja järjekindlat inimest. Need omadused on taganud ka Atsalama Segakoori koospüsimise ja suhteliselt eduka tegutsemise. Koor on osalenud laulupäevadel ja kontserditel maakonnas ning vabariigis. Kogu oma äärmiselt aktiivse ja tulemusliku koorijuhi ja pedagoogi töö kõrvalt on Helga üles kasvatanud väga tublid pojad. Helga Surva käe alt on üles kasvanud ja muusikapisiku saanud paljud lapsed Mäetaguse vallast ja maakonnast. 

• 2006 TIIT SAARE †

Tiit Saare on sündinud Mäetaguse vallas, Uhe külas. Põhihariduse omandas Pagari 8. klassilises koolis. Suur huvi koduloo ning ajaloo vastu tärkas juba põhikooli päevil. Tartu Ülikooli lõpetas 1991.a. ajaloo erialal. Oma suure teadmistepagasiga on ta jätnud jälje valla ellu. Tema koostatud on Mäetaguse valla lipu ja vapi kavandid koos kirjelduste ja seletustega. 1995.a. hakkas tema eestvedamisel ilmuma valla ajaleht „Mäetaguse Elu" olles ajalehe toimetajaks.

Tiit Saare osaleb valla mälumängurite võistkonnas. Tiit Saarelt on ilmunud järgmised raamatud:
„Uhe küla ajaloo uurimus"
„Lipud enne ja nüüd" 1998.a.
„Eesti lipp, Eesti vapp" 2005.a.
Sümboolikaleksikon" 2001.a.
„Alutaguse läänimeeste ja mõisnike vapid" - uurimus raamatus „Jõhvi Mihkli kirik- teekond Euroopasse".

Ajakirjas Horisont ilmus tema sulest sari maailma riikide lippudest ja vappidest.
2002.a. Akadeemias on avaldatud ajalookriitiline artikkel eesti riigivapi kujunemisest. Nende põhjalike uurimuste kõrval ei ole unustatud ka Pagari kooli ajaloo uurimust.  Aastatel 1994-2000 töötas Tiit Saare Mäetaguse Põhikoolis direktorina, 1996-1999 oli vallavolikogu esimees.

• 2006 JÜRI NIINE †

Jüri Niine sündis Mäetaguse vallas Pagari külas talupidajate peres. Koolihariduse omandas Pagari 6. klassilises koolis. 1940.a. võeti Jüri Eesti kaitseväkke. Ajateenistuse katkestas sõda ning tee viis Siberisse kus tuli töötada tööpataljonis kuni Eesti Laskurkorpuse  moodustamiseni. Naastes koju töötas isatalus, seejärel „Tuleviku" kolhoosis  ja Kohtla- Järve EPT-s traktoristina. Töökaaslaste poolt pälvis lugupidamist äärmiselt kohusetundliku töömehena, tagasihoidliku, ausa ja abivalmis inimesena.

• 2005 HELJU PADDA †

Helju Padda asus Mäetagusele elama 1956. aastal. Esialgselt asus tööle Mäetaguse haiglas õena. Kui 1964.aastal avati Mäetagusel lasteaed, siis asus tööle lasteaia kasvatajana ja meditsiiniõena, hiljem sai temast juhataja. Helju on tuntud oma töökuse, heatahtlikkuse ja  heasoovlikkusega inimesi aidata.

• 2004 EGE ROOSIMÄGI

Ege Roosimägi on sündinud Tudulinnas. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle Atsalama rahvamaja kunstilise juhina. 1959.aasta septembrikuust asus tööle Pagari raamatukogu juhatajana omandades kaugõppes kooli raamatukogunduse erialal. Pärast Atsalama rahvamaja töö lõppemist on Ege olnud kohaliku kultuurielu eestvedaja. Aastaid on valitud Mäetaguse külanõukogu saadikuks ja Mäetaguse Vallavolikogu liikmeks. Ege on alati abivalmis aitama, tekkinud probleeme lahendama ja nõu andma.

• 2003 VIRVE OSILA †

Virve Osila esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas Säde, seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning mitmeid luulepreemiaid. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Virve Osila on välja andnud luulekogusid, on kirjutanud näidendeid täiskasvanutele ja lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketše, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel. Virve Osila luuletusi on viisistanud paljud tuntud muusikud.

• 2002 OSVALD ALLIKMAA †

Esimeseks Mäetaguse valla aukodanikuks valiti kauaaegne kooliõpetaja  ja põline Kalina küla elanik Osvald Allikmaa, kes oma 47 tööaastast oli 42 aastat seotud koolitööga Pagari, Mäetaguse ja Illuka koolis. Omades tööõpetuse õpetaja kutset, andis ta ka kehalist kasvatust, keemia, füüsika ja matemaatika tunde. Austatud kooliõpetaja on paljude endiste õpilaste ja kolleegide mälestustes.

2012

• OLGA TAMBERG          teenetemärk nr 1
• VELJO KINGSEP          teenetemärk nr 2
• LEA LEHTSAAR            teenetemärk nr 3
• LEHTI TARGIJAINEN   teenetemärk nr 4
• TIIT LEPIK †                  teenetemärk nr 5

2013

• VIIVE SUUR                 teenetemärk nr 6
• ERIKA KRUUP             teenetemärk nr 7
• EGE ROOSIMÄGI        teenetemärk nr 8
• TAAVI TOOMEL          teenetemärk nr 9

2014

• KAJA PEET                   teenetemärk nr 10

2015

• NIINA KINGSEP          teenetemärk nr 11
• ARE VÕHMAR             teenetemärk nr 12

2016

• RUTH LINNARD          teenetemärk nr 13

2017

• TIIT SAARE †               teenetemärk nr 14
• LUULE SALLA             teenetemärk nr 15
• SVETLANA PAHK       teenetemärk nr 16
• AINAR SAATMAN      teenetemärk nr 17
• KRISTA ARU   †           teenetemärk nr 18
• AIVAR TALISTU          teenetemärk nr 19

• 2017 REGIINA URB

Tudulinna Põhikooli õpetaja. Regiina Urb alustas Tudulinna Põhikoolis tööd 1972. aastal algklasside õpetajana. Nüüd juba üle 30 aasta töötab eesti keele õpetajana. Samuti õpetab loodusõpetust. Sügisel tähistab õp. Urb Tudulinna Põhikoolis tööjuubelit, täis saab 45 aastat.

Oma töös peab ta oluliseks anda õpilastele vajalikke teadmisi ja oskusi, et neist kasvaksid mõtlemisvõimelised noored, kes suudaksid elus hakkama saada. Läbi aastakümnete on õpetaja lihvinud ja arendanud õpilaste eneseväljendusoskust ning hoidnud au sees emakeelt.

Tema eestvedamisel korraldatakse koolis emakeelepäeva selle ellu kutsumisest alates. Samuti on talle hingelähedane loodussõbralik ja keskkonnateadlik elustiil. Ta on õpetanud lapsi lahtiste silmadega looduses käima, õpetanud märkama ja nägema.

Ta oskusliku ja sihipärase töö tulemusena on õpilased maakonna aineolümpiaadidel saavutanud märkimisväärseid kohti. Ka üleriigilistel kirjutiste võistlusel on oldud edukad. 2008. aastal oli Ida-Virumaa aastaõpetaja, 2014.aastal Ida-Virumaa parim põhikooliõpetaja.

Ta on kogunud ja koostanud kirjandusringi kogumiku „Isetegemisrõõm", kogumikus „Murakamoos" on kogutud tema õpilaste tööd. Kogumikus „Tudulinna kooli ajalugu ja tänapäev 1845-2015" on kasutatud tema kogutud mälestusi ning andmeid. R. Urb oli haridusühenduse „Tudulinlane" pikaaegne juhatuse esimees. Ühenduse eesmärk oli koguda ja säilitada Tudulinnaga seotud ajaloolist mälu. Ta kaasas õpilasi ühendusega seotud ürituste läbiviimisele ning kohaliku kogumiku „Mälestuste killud" kaasautoriteks.

• 2015 URVE ERIKSON †

Toetas maakonna arengut mitte ainult seal, kus massid toimetavad, vaid ka seal, kus harjumatu silm elutegevust ei näinud. Külaelu, maaelu, lastega  koju jäänud naised, loodus jpm. Urve oli maailmaparandaja.

Tema südameasi ei olnud ainult tema pere, vaid kogu Ida-Virumaa – elu võimalikkus väljaspool linnu. Samuti mure, millise looduspärandi jätame oma järeltulijatele. Euroopa Liidu Regioonide Komitees võeti tänu Urve ettekannetele vastu mitmeid põllumajanduse ja keskkonnaalaseid otsuseid, mis kaitsesid meie põllumeeste ja tulevaste põlvkondade huve.

Poliitika ei olnud talle võõras. Volikogu esimehe, volikogu liikme ja ühe unustusse vajunud erakonna maakonnajuhina oli tal väga selge ülevaade, mis kuskil toimumas. Tähtsam kõigest sellest oli aga oskus ennast bürokraatiast ja eelnõude, seaduste kuhjadest läbi süüa-lüüa. Lugeda sellest kõigest välja tegelikkus ja panna see teenima inimeste tegelikke vajadusi. Nii mõnedki tema saavutatud töövõidud kandsid loorberitel kellegi teise nime! 
 

• 2012 ANTS ÜLEOJA

Pedagoog-koorijuht, emeriitprofessor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Tudulinna vallas Oonurme (end. Raja) külas sündinud ja kohalikus koolis haridusteed alustanud Ants Üleoja on oma eluteel tõusnud professori tiitliga tunnustatud energiliseks ja karismaatiliseks dirigendiks.

1995.a. asutas ta kodukülas segakoori, kus laulab täna 35 lauluharrastajat. Aastaid on ta sõitnud 2 korda kuus maale ning leidnud jõudu, energiat ja tahet jagada oma teadmisi ja oskusi Oonurme küla ja selle ümbruse laulurahvale.

Tema käe all on Oonurme segakoor saavutanud märkimisväärse taseme ning leidnud tunnustamist mitmelgi vabariiklikul konkursil. Tema algatusel ja eestvedamisel on traditsiooniks saanud 2 aasta tagant toimuvad Oonurme laulupäevad, milledest on osa võtnud korraga 24 kollektiivi. Koori olemasolu on andnud Oonurme Külaseltsile julgust ja indu külamaja taastamiseks, külaelu ja turismi arendamiseks. A.Üleoja juhatatud segakoor on rikastanud kogu valla kultuurielu ning toonud tunnustust kogu Tudulinna vallale.

• 2009 VAIKE REISKA †

Vaike Reiska töötas Tudulinna koolis 1947.aastast, peamiselt algklassiõpetajana. 1985.aastal läks ta pensionile, olles pedagoogiametis väikeste vaheaegadega 31 aastat. Endised õpilased meenutavad teda heasüdamliku ja hoolivana. Pingelise pedagoogitöö kõrvalt leidis ta aega ka osaleda kohalikus isetegevuses. Väiksemate ja väetimate abistamine on temal loomuses. Tema kodu ootab alati endisi õpilasi ja nende vanemaid. Veel praegu kõrges vanuses hoiab ta end kursis kooli, valla ja riigi tegemistega.

• 2005 ARNOLD HALLING †  

Arnold Halling on olnud aastakümneid aktiivne kultuuri- ja ühiskonnategelane. Tudulinna Rahvamaja juures lavastanud draamat, muusikale ja operette, mis on jätnud vanemale rahvale unustamatud mälestused. Tudulinna näitering on tema juhtimisel lavastusega "Nilakanta aaria" jõudnud vabariikliku ülevaatuse lõppvooru. Hinnatud puutöömees kohapeal kui ka väljaspool Tudulinna. Oma tarkust on jaganud aastaid ka Tudulinna kooli õpilastele. Vaatamata vanusele on valmis aitama nõuküsijaid.

• 2005 EVI OSTRAK

Evi Ostrak on olnud aastakümneid aktiivne kultuuritegelane. Tubli ja teenekas koorijuht ja kultuuriedendaja Tudulinnas. Kultuurimaja juhatajana juhendanud tantsuringe, naisansamblit, lasteansambleid. Hinnatud lauluõpetaja Tudulinna koolis. Juhendab ka käesoleval ajal kooli näiteringi, kergemuusikakoori ja soliste. On jäädvustanud Tudulinna kultuurisündmusi. Kogub andmeid valla külade, majapidamiste ja muude objektide ajaloo kohta. Suure organiseerimisvõimega.

• 2003 JUHAN LEPASAAR †

Kodukandi ajaloo uurimise ja jäädvustamise, pikaajaliste loodusvaatluste ja loodussõbraliku elulaadi propageerimise eest. Tema sulest on ilmunud kuus raamatut.  Tema kirjatöid on trükitud kohalikes kui ka vabariiklikes ajalehtedes ja ajakirjades. Ta on kaastööd teinud erinevate muuseumide ja Loodusuurijate Seltsiga. Vaatamata kõrgele eale jätkab ta igapäevaseid loodusvaatlusi ja tähelepanekute kirjapanemist. Tema koduses kogus leidub hulgaliselt vanu esemeid ja ajaloolisi materjale Oonurme külast ja Tudulinna vallast. 2 001a. anti Juhan Lepasaarele „Kotkaristi raudrist" kui metsavendluse uurijale.