Vesi ja kanalisatsioon

Alutaguse vallas pakub vee ja kanalisatsiooni teenust OÜ Alutaguse Haldus. 

Ühisveevärgi piirkonnad vallas: 

1) Alajõe piirkonnas ühisveevärk puudub.

2) Iisaku piirkonnas on 4 ühisveevärgipiirkonda ja 5 puurkaevu. Ühisveevärgipiirkonnad on: Iisaku-Kasevälja (2 puurkaevu), Varesmetsa küla, Jõuga küla, Sõrumäe küla.

3) Illuka piirkonnas on 11 ühisveevärgipiirkonda ja 24 puurkaevu. Ühisveevärgipiirkonnad on: Edivere, Illuka kool, Illuka Tarakuse, Illuka vallamaja, Kuremäe algkool, Kuremäe, Kurtna, Kurtna (teenindab osaliselt Rausveret ja Kurtnat), Kurtna-Vasavere (14 puurkaevu, teenindab Vasaveret ja osaliselt Rausveret), Ohakvere, Ongassaare.

4) Mäetaguse piirkonnas on 18 ühisveevärgipiirkonda ja 21 töötavat veetöötlusseadmetega puurkaev-pumplat. Ühisveevärgipiirkonnad on: Mäetaguse alevik (3 puurkaevu) ja Mäetaguse küla, Ratva, Kiikla, Võrnu, Ereda, Apandiku, Võide, Aruküla, Kalina, Pagari, Pagari Jõetaguse, Tarakuse, Atsalama küla, Atsalama I ja Atsalama II, Uhe + Väike-Pungerja ning Rajaküla (2 puurkaevu).

5) Tudulinna piirkonnas on üks ühisveevärgipiirkond ühe puurkaevuga Tudulinna külas.

Ühiskanalisatsiooni piirkonnad vallas:

1) Alajõe piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub.

2) Iisaku piirkonnas ühiskanalisatsiooniga on kaetud Iisaku alevik.

3) Illuka piirkonnas on ühiskanalisatsiooniga kaetud Illuka kool, Kuremäe külakeskus, Kurtna külakeskus.

4) Mäetaguse piirkonnas on ühiskanalisatsiooniga kaetud Kiikla külakeskus ja Mäetaguse alevik (keskus).

5) Tudulinna piirkonnas on ühiskanalisatsiooniga kaetud Tudulinna külakeskus.

Alutaguse valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri reguleerib Alutaguse valla haldusterritooriumil reovee kohtkäitlust, äravedu kogumismahutitest ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta. Eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
 1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;
 2) osutavad või kasutavad purgimisteenust.

Reovee kohtkäitluseks loetakse reovee kogumist, puhastamist, pinnasesse immutamist, suublasse juhtimist või taaskasutamist tekkekoha kinnistu piires, sealhulgas käimlajäätmete kogumist. Kohtkäitlussüsteemiks loetakse reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogilist rajatist, mida kasutatakse reovee ja käimlajäätmete kogumiseks, puhastamiseks või maapinda immutamiseks.

Eeskiri käsitleb järgnevaid teemasid: Reovee kohtkäitluse üldtingimused; Nõuded kohtkäitlussüsteemidele; Reovee kogumismahuti, septiku ja omapuhasti ehitamine ja kasutusele võtmine; Kohtkäitlussüsteemi kasutamine ja hooldamine; Reovee purgimisteenuse osutamine ja purgimine; Kohtkäitlussüsteemi likvideerimine.

Reovee kohtkäitlussüsteemide puhul on oht peamiselt väikesema ala keskkonna reostamiseks, millega võib kaasneda enamasti isikliku puur- või salvkaevu joogivee, või pinnaveekogu lokaalse iseloomuga reostamine erinevate saasteainete ning kahjulike bakterite ja viirustega. Nõuetele mittevastavatest reovee kogumismahutitest, mitterahuldavalt töötavatest reovee immutussüsteemidest või teistest lekkivatest reovee käitlemise süsteemidest levivad pinnasesse ja sealt edasi põhjavette erinevad mikroorganismid, bakterid ning viirused. Tuleb arvestada, et reostuse jõudmisel põhjavette on oht ulatuslikumaks reostuse levikuks põhjavee liikumise tõttu. Joogivee reostamisel tekitab inimene nii enda tervisele kui ka ümbritsevale keskkonnale kahju. (Keskkonnaministeerium)

Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja vallavalitsuse ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

Juhime tähelepanu, et omapuhastite omanikud peavad pidama kirjalikus vormis hoolduspäevikut, kuhu kantakse omapuhasti hoolduskuupäevad, hooldustööd ja tekkinud sette äraveo andmed. Kohtkäitlussüsteemi nõuetekohase kasutamise tõendamiseks peab kohtkäitlussüsteemi omanik säilitama dokumendid purgimisteenuse osutaja tehtud tööde kohta vähemalt kaks aastat.

Ametnikud üksi ei ole võimelised puhast looduskeskkonda tagama. Selle eest peame hoolitsema üheskoos ning ei maksa unustada, et igal meie tegemisel või tegemata jätmisel on tagajärg. Ärgem unustagem, et meie lapsed ja lapselapsed vajavad puhast veekeskkonda, et nad peavad saama juua puhast vett ning ujuda selges vees. Sellele saame kaasa aidata, kui tegutseme arukalt ja keskkonnasõbralikult. Reovee käitlemine oma kinnistul on keskkonnasõbralik ja ei ohusta looduskeskkonda, kui peetakse meeles, et • kui ühiskanalisatsiooniga ei ole võimalik liituda, peab majapidamises tekkiva reovee koguma kogumismahutisse või käitlema omapuhastis; • ainuüksi septikust reovee puhastamiseks ei piisa; • septikusetet välja vedada ja kogumismahutit tühjendada võib ainult vastavat litsentsi omav ettevõte; • enne omapuhasti rajamist peetaks nõu asjatundjatega, et leida õige lahendus, nõu võib küsida ka kohalikust omavalitsusest; • omapuhasti vajab regulaarset hooldamist ja järelevalvet, et ta pidevalt normaalselt toimiks, et mahutid ei lekiks ning et süsteem ei ummistuks; • kanalisatsiooni ei tohi visata ega valada bensiini, õli, rasva, kloori sisaldavaid pesemisvahendeid, vastupidavatest kiududest paberrätikuid, mähkmeid, tampoone, hügieenisidemeid, liiva, puitu ega toidujäätmeid. Kui käitleme reovett arukalt ning hoidume sellega keskkonda reostamast, anname olulise panuse terve looduskeskkonna säilitamiseks tulevastele põlvedele. (Keskkonnaministeerium) 

Alutaguse vallas pakuvad purgimise teenust järgnevad ettevõtted:

1) Alutaguse Haldus OÜ (registrikood 11001422) teostab Mäetaguse piirkonnas reovee mahutite (v.a. kuivkäimlad) tühjendamise teenust.

Teenust saab tellida Alutaguse Haldus OÜ kodulehe www.alutagusehaldus.ee  TÖÖDE TELLIMINE lingi kaudu või helistades numbrile +372 51 920 904.

2) Sondaren OÜ (registrikood 12728793) teostab Alutaguse vallas reovee mahutite tühjendamise teenust.

Teenust saab tellida eposti aadressilt: [email protected]

Alutaguse valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri reguleerib purgimisteenuse osutamist Alutaguse vallas.

Vastavalt § 7. Reovee purgimisteenuse osutamine ja purgimine

(1) Purgimise teenust osutav ettevõtja peab reovee äraveo teenuse osutamise kohta Alutaguse valla haldusterritooriumil esitama kirjaliku teavituse vallavalitsuse üldmeilile.

(2) Teavitus peab sisaldama järgnevaid andmeid: ettevõtte nimi; registri kood; kontakt; piirkon(na)d (Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse, Tudulinna), kus osutatakse teenust; reovee purgimiskohta(kohtasid).

(3) Vallavalitsus esitab teavitusega saadud info Alutaguse valla koduleheküljele.

(4) Reovett on lubatud purgida ametlikesse purgimiskohtadesse vastavalt vee-ettevõtja ja reovee äravedaja vahelisele reovee vastuvõtu lepingule.

(5) Purgimisteenust tohib osutada purgimissõidukiga, mille mahuti ja seadmed on lekkekindlad.

(6) Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsadesse, soodesse, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.

(7) Kohtkäitlussüsteemi omanikul on kohustus nõuda purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat dokumenti (kviitungit) ning purgimisteenust osutav ettevõtja on kohustatud väljastama teenuse tellijale dokumendi (kviitungi), kus on märgitud vähemalt ettevõtja nimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus ja osutamise aadress, vastu võetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht.

(8) Kohtkäitlussüsteemi nõuetekohase kasutamise tõendamiseks peab kohtkäitlussüsteemi omanik säilitama dokumendid purgimisteenuse osutaja tehtud tööde kohta vähemalt kaks aastat.

Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 18¹ alusel on ühisveevärgi ja - kanalisatsioonikava skeemid tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Nimetatud teabele juurdepääsu saamiseks tuleb esitada Alutaguse Vallavalitsusele taotlus, milles on toodud juurdepääsu alus ja eesmärk.

Euroopas elades on lihtne unustada, et vesi on piiratud ressurss ja et paljudele inimestele teisel pool maakera ei ole see alati kättesaadav. Kuna meie veetarbimine mõjutab ka teisi, on meie kohustuseks kasutada seda otstarbekalt, näiteks eelistades vannile dušši, ja mitte raisata tooteid, mille valmistamisel on vett kasutatud. Kliimamuutuse tõttu ja mitte nii kauges tulevikus seisavad Euroopa suuremad osad ilmselt silmitsi veepuuduse ja kvaliteetse joogivee leidmise probleemiga.

1) Tilkuv kraan võib kulutada rohkem kui 100 liitrit vett kuus. Mõnikord ei ole vaja muud, kui veenduda, et kraan on korralikult kinni keeratud, aga kui tilkumine ei lakka, parandage kraan esimesel võimalusel.

2) Vanni täitmine nõuab palju rohkem vett kui dušš. Igapäevane viieminutiline dušš vanni asemel säästab nädalas 400 liitrit vett ja kulutab palju vähem energiat. Kui peate vannis käima, ärge täitke seda üleliia, ja kui vesi on nii kuum, et peate seda külma veega parajaks tegema, raiskate nii vett kui ka energiat!

3) Kraanivee vooluhulk on 2–25 liitrit minutis, ent tavaliselt piisab vaid 10 liitrist minutis. Seda saab reguleerida, kui keerate kraani vähem lahti või ei jäta seda liiga kauaks voolama. Voolukiirust saab vähendada, kui kasutate säästunupuga segisteid ja dušipihusteid, paigaldate kraanile või dušile vooluvähendaja või kogu veesüsteemile surveventiili. Kraani lahti keerates mõelge sellele, kui palju energiat kulub, et heitvesi joomiskõlblikuks teha - seetõttu on parem kasutada ainult nii palju vett, kui vaja.

4) Kui valate endale klaasi vett, aga ei joo kõike ära, ärge visake seda minema. Kasutage seda oma toataimede jaoks. Nad tänavad teid selle eest.

5) Ärge tühjendage ega täitke veekannu iga kord, kui vett keedate. Olemasolev vesi on taaskasutamiseks täiesti kõlblik. Kui kasutate kannus või potis ainult vajalikul hulgal vett, peate seda vähem keetma ning säästate energiat.

Rohkem kasulikke tarbimisnõuandeid SIIT.

Joogivesi ei ole oma iseloomult steriilne. Joogivees esineb teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimustel kasvama hakata. Kui elanike tarbimine oma majapidamises on väike, mõjutab see torustikes oleva vee kvaliteeti. 

Kui Teie majapidamises on väike tarbimine või vett pole pikalt tarbitud (nt puhkusel viibimine) palume enne tarbimise alustamist täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam. Kui pikalt on kasutuseta seisnud soojavee boilerid ja soojaveevarustussüsteemid, tuleb kõik kasutuseta olnud kraanid avada ning loputada. Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. 

Kui Teie majapidamises on probleeme veekvaliteediga võtke ühendust Alutaguse valla vee-ettevõte on Alutaguse Haldusega.

Salvkaevud vajavad regulaarset hooldust ja majapidamiste reovesi puhastamist

Maa pinnast 71% katab vesi. Sellest vaid 1% kõlbab joomiseks, toidu valmistamiseks, pesemiseks või põllumajanduses kasutamiseks. Selleks, et meie tarbevee kvaliteet püsiks hea, tasub salvkaevuomanikel oma kaeve regulaarselt hooldada ning majapidamises tekkiv reovesi puhastada, kirjutavad Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialistid Toomas Padjus ja Kätlin Juuram.

Eestis ei ole joogivee kvaliteedi probleem seni veel väga palju muret tekitanud. Muidugi on ka meil piirkondi, kus tuleb põhja- või pinnavett enne tarbimist töödelda, et selle kvaliteet paraneks. Majaomanik, kelle kodu ei ole ühise veevärgiga ühendatud, saab oma joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ise palju ära teha.

Kodudes kasutatakse tarbevee saamiseks laialdaselt salvkaeve. Nende abil saab tarbida maapinnalähedase põhjaveekihi vett.

Suve hakul on mõistlik üle vaadata oma majapidamist veega varustav salvkaev ja selle lähiümbrus vähemalt 10 meetri raadiuses. Selleks, et vee hea kvaliteet säiliks, ei tohi salvkaevu lähiümbruses olla seda mõjutavaid objekte, ehitisi ega ohtlikke aineid nagu kemikaalid, väetised, naftasaadused ja laudaheitmed.

Salvkaevu sisemust tasub regulaarselt kontrollida ja hooldada – nii kindlustad endale ohutu joogi- ja tarbevee. Kui märkad kaevus võrreldes eelmise ülevaatusega midagi iseäralikku, siis proovi selgusele jõuda, millega võib tegu olla. Iga paari-kolme aasta tagant on mõistlik vee kvaliteet üle kontrollida. Kui salvkaev on pikka aega puhastamata, vesi jäänud seisma ja seda tarbitakse vähe, halveneb kaevuvee kvaliteet. Enne kaevuvee tarbimist saab selle kvaliteeti kontrollida veeanalüüsidega, mida tehakse näiteks Terviseameti laborites. Lähemat teavet veeanalüüside tellimise kohta saab Terviseameti kodulehelt.

Kui uus kaev on saanud valmis ja vesi majas, ununeb tihti pikaks ajaks, kust see vesi majja tuleb. Mõne aja pärast võib tunduda, et vesi pole enam nii hea kui vahetult pärast kaevu rajamist.

Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialisti Toomas Padjuse sõnul kohtavad keskkonnaametnikud sageli kehvas seisukorras salvkaeve. „Ülevaatusel selguvad tüüpilisemad probleemid: kaevurakked on murenenud, vuukidest lekib pinnaseosakesi, raketel on kahjustused külmakergetest. Põhjus võib olla ka selles, et veekindel pinnasekiht ülemise kaevurakke ümber puudub või pole piisav, kaevu satub sadevesi veetrassi kaevise kaudu või pinnavesi voolab otse kaevu suudme ja kaane ebatiheduste tõttu. Lisaks selgub sageli, et kaevu puhastamisega pole tegeletud või kaev on liiga madal ja jääb aeg-ajalt hoopis kuivaks," tõdeb ta.

Mida saad ise ära teha?

• Tihenda salvkaevu vuugid ja praod. Kasuta tsementmörti ja tihendussegusid, mis sobivad kokkupuuteks joogiveega.
• Hoia kaevu ümbrus võsast ja umbrohust puhas.
• Kui maapind kaevu ümber on vajunud, uuri kaevuraket ümbritseva saviluku olukorda, vajadusel paranda see. Taasta maapinna kalle, et vältida pinnavee voolu kaevu suunas.
• Korrasta kaevu kaas ja luuk.
• Vaata üle torustik kaevus ja torustiku läbiviigud kaevurakkest.

Kui kaev ei anna soovitud koguses vett või selgub, et kaevuvesi ei kõlba kasutamiseks, pöördu spetsialistide poole.

Asjatundlike kaevumeistrite hooleks tasub jätta:

·   kaevu sügavamaks tegemine;

·   kaevu põhjas oleva tihenenud filterliivakihi väljavahetamine;

·   rakete vuukide tihendamine;

·   kogu kaevu seestpoolt harjamine ja puhastamine;

·   vajadusel kaevu desinfitseerimine.

Ka kodumajapidamise reovesi vajab puhastamist

Alanud suvepuhkuste ajal veedavad eestlased palju aega suvekodudes. Piirkondades, kus pole ühiskanalisatsiooni, tuleb igal majapidamisel leida sobiv lahendus reovee puhastamiseks enne selle loodusesse juhtimist.

Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialisti Kätlin Juurami sõnul mõjutab puhastamata reovee loodusesse juhtimine meie elukeskkonda. „Majapidamistest pärit saasteained võivad reostada põhjavee ning põhjustada veekogude seisundi halvenemist. Kuna soovime elada võimalikult puhtas keskkonnas, siis selleks saab igaüks üht-teist omaendagi majapidamises ära teha. Nõuetekohasel reoveekäitlusel on seejuures väga oluline roll," selgitab ta.

Reovett saab koguda näiteks lekkekindlasse kogumismahutisse, mida tuleb regulaarselt tühjendada. Teine võimalus on rajada omapuhasti.

Kogumismahutisse kogumise lahendus pole kõige odavam, kuna reovee äraveo teenuse eest tuleb maksta. Lisaks sellele peab kogumismahuti kindlasti olema lekkekindel, et reovesi ei imbuks ega voolaks välja keskkonda saastama.

Reovee puhastamiseks rajatakse ka pinnaspuhasti süsteeme. Kas valida imbsüsteem või filtersüsteem, sõltub sellest, kui hästi on piirkonna põhjavesi kaitstud.

·        Imbsüsteem tuleb valida juhul, kui on nõutud reovee mehaaniline puhastus. Imbsüsteemis imbub reovesi pinnasesse. Silmas tuleb pidada, et immutussügavus oleks aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m põhjavee tasemest kõrgemal.

·        Filtersüsteem valitakse juhul, kui nõutud on reovee bioloogiline puhastus. Pinnasfiltri läbinud vesi juhitakse pärast puhastamist veekogusse.

Üks osa pinnaspuhasti süsteemist on septik, mida kasutatakse eelpuhastina. Septik on paak, mille põhja sadestub reovees sisalduv heljum. Septiku kasutamine iseseisva puhastina on Eestis keelatud, et hoida ära looduse reostumist.

Kodumajapidamiste heitvee pinnasesse immutamisele kehtivad piirangud sõltuvad samuti põhjavee kaitstusest. Täpsem teave põhjavee kaitstuse kohta on leitav Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakendusest.

·        Kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud reovett ööpäevas.

·        Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett.

·        Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada kuni 10 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Omapuhasti rajamine ja heitvee juhtimine pinnasesse ei ole veekvaliteedi säilitamiseks lubatud joogiveesalv- või puurkaevudele lähemal kui 50 meetrit. See tähendab, et kui näiteks kaevu ümber oleva hooldusala laius on 10 m, siis kaevu ja immutuskoha vaheline kaugus peaks olema minimaalselt 50 + 10 = 60 m. Veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib veeseadus. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade kohta saab täpsemat teavet Maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt.

Omapuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, siis tuleb kasutada reovee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit. Neid pakuvad Eestis paljud ettevõtted. Sobivat lahendust valides tuleks arvestada reovee koguseid ja selle koostist. Siingi on oluline reoveepuhastit regulaarselt hooldada, et võimalikke probleeme ennetada.

Lisateave:
Toomas Padjus
Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist
[email protected]
503 1447

Kätlin Juuram
Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist
[email protected]
5875 2748