Kriisiolukordadeks valmistumine

Tuleks läbi mõelda järgmised küsimused:

• Kuidas ja millal hädaolukorras abi kutsuda?
• Kus asuvad hädavajalikud esemed ja tööriistad, mida kriisis võib vaja minna?
• Kuidas peatada vee- ja gaasivarustus ning välja lülitada elekter?
• Kuhu oleks võimalik ajutiselt varjuda (näiteks sugulaste, sõprade või suvekodu juurde)?
• Millal on turvalisem jääda koju ja millal on mõistlik evakueeruda?
• Mida peaks kodust lahkudes kindlasti kaasa võtma?
• Kuidas hoolitseda lemmikloomade eest kriisiolukorras?

Oluline on tagada, et kodus oleks piisavalt esmavajalikke vahendeid, mis võimaldavad hakkama saada vähemalt ühe nädala jooksul ka siis, kui elekter või veevarustus ajutiselt katkeb. Selleks tuleks varuda joogivett, toitu ning ravimeid. Samuti on hea mõte arutada perega läbi plaan, kuidas eriolukorras tegutseda ja kuidas suhelda, kui tavapärased sidekanalid ei tööta.

Kriisivarud ei pea olema eraldi seisvad – neid võib kasutada igapäevaselt, kuid on oluline hoida teatud varu alati olemas. Kriisiolukordadeks võiks kodus olla:

• piisav kogus joogivett,
• säiliv toit,
• vajalikud ravimid,
• hügeenivahendid,
• taskulambid ja muud valgusallikad,
• raadio, mis töötab patareidega või generaatoriga,
• sularaha varu,
• küttematerjal külmemaks perioodiks,
• toit lemmikloomadele,
• autos vähemalt pool paaki kütust.

Elektrikatkestused võivad mõjutada igapäevaelu mitmel moel, mistõttu tasub läbi mõelda, millised seadmed ja süsteemid sinu kodus elektrist sõltuvad ning kuidas neid puudujääke leevendada.

Näiteks lakkavad töötamast valgustid, köögitehnika, külmkapp, pesumasin, teler, raadio ja kõik laetavad seadmed. Samuti võivad elektritoitel olla välisuksed ja väravad, mis võivad seetõttu kasutuskõlbmatuks muutuda. Lisaks võib elektrikatkestus häirida veevarustust ja kanalisatsiooni toimimist. Pikema katkestuse korral võivad ka kauplused, apteegid ja tanklad ajutiselt suletud olla, seega on oluline, et suudaksid vähemalt nädala jagu iseseisvalt hakkama saada.

Hädaolukorraks valmistumise ja energiakindluse tagamiseks on hakatud senisest enam soetama elektrigeneraatoreid ning on tekkinud küsimusi, kuidas neid paigaldada ning kasutada nii, et ka ohutus oleks tagatud. Päästeamet koostas ohutusjuhendi, kus peamistele asjadele vastused võib leida. Juhend on abimaterjaliks elektrigeneraatori soetamisel, paigaldamisel ja kasutamisel. Toodud on peamised ohutusnõuded hoonesse paigaldatavate ehk statsionaarsete generaatorite kui ka kodumajapidamises kasutatavate generaatorite kohta.

NB! Jälgi hoolikalt tootjapoolseid paigaldus-, kasutus - ja hooldusjuhendeid. Vajadusel pöördu täpsustava info saamiseks tootja esindaja poole.

Enne generaatori ostu:

• Selgita välja, milliseid elektriseadmeid hädaolukorras vajad.
• Arvuta välja vajalike seadmete elektrivajadus.
• Juhul kui soovite generaatoriga ühendada elektroonikaseadmeid, peab olema generaatorile märgitud AVR (automaatne pingeregulaator) kui seda märget ei ole, siis tohi elektroonikaseadmeid generaatoriga ühendada.
• Mõtle hästi läbi, millises kohas hakkad generaatorit kasutama. Kohtkindla generaatori puhul uuri, millise ruumi tingimused sobivad generaatori paigaldamiseks. Jälgi, kas generaator on mõeldud kasutamiseks siseruumides või õues. Siseruumidesse mõeldud generaatorid ei talu muutlikke ilmastikutingimusi ja niiskust.
• Statsionaarse generaatori paigaldamise korral uuri kohalikust omavalitsusest, kas on vaja esitada Ehitisregistrisse ehitusteatis

Kui su elamises sõltub veevarustus elektrist või sa pole kindel selle toimimise kohta katkestuse ajal, tasub varuda piisavalt joogivett. Ühisveevärgiga liitunud kodudes on soovitatav uurida omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kuidas veevarustus kriisiolukorras tagatakse. Minimaalselt peaks arvestama 3 liitri joogiveega inimese kohta ööpäevas. Samuti tasub läbi mõelda alternatiivsed veeallikad, näiteks läheduses asuvad looduslikud veekogud.

Kui kasutad loodusest võetud vett (sh lumevett), keeda seda vähemalt 10 minutit või kasuta spetsiaalseid puhastusvahendeid.

Kanalisatsioon võib elektrikatkestuse tõttu lakata töötamast, mis võib põhjustada veeuputusi ja sanitaarprobleeme. Seetõttu tasub varuda alternatiivseid lahendusi, näiteks tualettpotti paigutatavaid prügikotte või kuivkäimlat.

Kui su kodu küttesüsteem töötab elektriga, tasub läbi mõelda alternatiivsed lahendused. Keskküttele toetudes tasub uurida kohalikult omavalitsuselt või teenusepakkujalt, kuidas see katkestuste ajal toimib. Kui kodus on ahi, kamin või puupliit, tuleb veenduda nende korrasolekus ja kasutada kütet säästlikult.

Kui elektrist sõltumatuid kütteseadmeid pole, võib sooja hoidmiseks kasutada vaid ühte tuba, sulgeda uksed ja aknad ning tihendada kõik kohad, kust soojus võib kaduda. Kui on olemas gaasiradiaator või muu alternatiivne kütteseade, tuleb seda kasutada vastavalt juhistele ja järgida tuleohutusnõudeid. Generaatori olemasolul tasub enne kriisi kontrollida selle töökorda ja kütusevarusid. Kui kodus muutub liiga külmaks, võib kaaluda ajutiselt sugulaste või sõprade juurde kolimist või küsida abi omavalitsuselt.

Koduvarud peaksid sisaldama toiduaineid, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata. Lisaks võib kasutada grilli, matkapliiti või priimust, kuid nende kasutamisel tuleb järgida tuleohutusreegleid. Soovitatav on varuda igapäevaselt tarbitavaid toiduaineid, mida saab ringluses hoida, ning ka lemmikloomadele vajalikku toitu.

Pikema säilivusajaga ja lihtsasti tarbitavad tooted on näiteks konservid, kuivikud, pähklid, müslibatoonid ja küpsised. Tuleb meeles pidada, et elavat tuld ei tohiks jätta järelevalveta ning matkapliiti või grilli võib kasutada ainult õues.

Pikema elektrikatkestuse korral võivad lakata töötamast sularahaautomaadid ja kaardimaksed. Seepärast on mõistlik hoida kodus pisut sularaha, et katta hädavajalikud kulutused vähemalt nädala jooksul. Ka väike sularahavaru rahakotis võib olla kasulik ootamatutes olukordades.

Akupangad tuleks hoida laetuna, et vajadusel telefoni või muid seadmeid laadida. Nende kasutamisel tasub olla säästlik, et pikendada tööaega. Kriisiolukorras saab olulist infot patareidega või dünamoga töötava raadio kaudu, samuti autoraadio kaudu – selleks tuleks hoida auto kütusepaak vähemalt pooltäis. Riiklikud teated edastatakse ERR-i kanalites ja Vikerraadios.

Korteriühistute kriisivalmidus on oluline, et tagada elanike turvalisus ja mugavus ka ootamatutes olukordades. Hästi ettevalmistatud korterelamud võimaldavad elanikel kriisi ajal paremini toime tulla ning aitavad meil kõigil teadlikumalt ja kindlamalt ohuolukordades käituda.

Lisainfo Päästeameti kodulehelt avaneb uues vahekaardis