Peamiste ettepanekutena toodi välja:
• Ühtne riiklik lähenemine on vajalik. Huviharidust ja -tegevust tuleks reguleerida riiklikul tasandil, sh suunata rahastus lapsega kaasa, et võimalused ei sõltuks elukohast ega omavalitsuse rahakotist. Praegu käib 70% noortest erahuvikoolides, kuid KOV-ide rahastus jaotub sellele vastupidiselt.
• Rollid ja vastutus vajavad selget kokkulepet. Omavalitsused rõhutasid, et ühetaolist lahendust pole võimalik pakkuda, kuid vaja on kokku leppida minimaalne ühisosa ja selged vastutused riigi ja KOV-ide vahel.
• Huviharidus on rohkem kui haridus – see on ennetus. Toetatud huvitegevus aitab luua tervemaid ja õnnelikumaid noori, pakub täiendavat usaldusisikut ning vähendab pikas plaanis koormust tervishoiu-, sotsiaal- ja korrakaitsesüsteemile.
• Kool ja huviharidus peavad rohkem koostööd tegema. Noorte hinnangul jätab formaalharidus huvidele liiga vähe ruumi. Ettepanekutena toodi välja huvihariduse päevad, huvihariduse ja -tegevuse arvestamine valikainena, laiendatud õppenõustaja tugi ning arenguvestluste tõhusam rakendamine.
• Vaja on tehnoloogilisi ja rahastuslikke lahendusi lõimimiseks. Formaal- ja mitteformaalse õppe ühildamist saaks lihtsustada digitaalsete lahendustega, samuti on vaja eraldi lähenemist sotsiaal-majanduslikult haavatavamatele ja erivajadustega noortele.
Ümarlaua osalejaid tervitas ka Vabariigi President Alar Karis, kelle sõnul ei tohi ühegi lapse võimalus oma huvisid avastada ja andeid arendada sõltuda tema pere võimalustest ega elukohast. Huviharidus jääb Alar ja Sirje Karise jaoks oluliseks teemaks ka peale Vabariigi Presidendi ametikohustuste lõppemist.
